Hauderežiim

Hauderežiimi all mõistetakse loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleksi. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks. Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur, sobiv niiskusrežiim, hapnikku on piisavalt, haudemunad on õiges asendis ja neid pööratakse perioodiliselt.

Temperatuur

Loode areneb temperatuuril 27…43 kraadi. Hautamistemperatuur on normaalne, kui munades arenevate loodete füsioloogilised protsessid kulgevad soodsalt. Madalamal temperatuuril loote arenemine aeglustub, kõrgemal temperatuuril aga kiireneb. 41…43 kraadist temperatuuri talub loode  lühikest aega. Esimestel hautamistundidel võib loode mõne minuti vältel taluda isegi 47 kraadist temperatuuri. Kõige eelneva juures tuleb arvestada, et niiskusest ja ventilatsiooni intensiivsusest sõltuvalt avaldab sama temperatuur lootele erinevat mõju. Sõltuvalt inkubaatori tüübist ja linnuliigist hautatakse linnumune temperatuuril 37…40 kraadi.

Õhuniiskus

Inkubaatori niiskusesisalduse õige reguleerimine avaldab soodsat mõju hautamistulemustele. Nii liiga niiske kui ka liiga kuiv õhk põhjustavad loodete suurt suremust. Niiskus mõjutab oluliselt soojuse eraldumist munast viimasel haudeperioodil, tagab munade parema soojenemise hautamise ajal ja reguleerib loote veevahetust. Hautavate munade massi vähenemine ning munavalge ja rebu muutused sõltuvad õhuniiskusest. Sõltuvalt linnuliigist ja hautamise kestusest peab haudekapi õhu keskmine suhteline niiskus olema haudeperioodil 50…60%, koorumisel 65…70%.

Ventilatsioon

Ventilatsioon peab tagama haudekambrite ja –kappide normaalse õhuvahetuse. Hautamise kestel tarbib loode rohkesti hapnikku ja väljutab palju süsihappegaasi. Kui hauduti õhus on hapnikku vähem kui 15…18% või süsihappegaasi üle 1%,  siis loote arenemine seiskub ja loode hukkub. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20…21% ja süsihappegaasisisaldus mitte üle 0,2…0,4%. Hauduri õhu normaalne hapnikusisaldus tagatakse 4…9 kordse õhuvahetusega tunnis. Mida rohkem on ventilatsioonikapid avatud, seda rohkem õhku voolab läbi haudekappide. Õhk peab hauduti sees liikuma ühtlase kiirusega.

Munade asend ja pööramine

Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga,  sest ta sisaldab palju rasva. Kui  mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel tuleb mune seepärast iga 1…2 tunni tagant pöörata. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste koos munadega 45 kraadi püsttelje suhtes ühele ja teisele poole, s.t korraga 90 kraadi. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180 kraadi.

 Temperatuur 0CÕhuniiskus %Pööramiste arvKoorumisel 0CKestus päevades
Täiskapp     
Kana37,648…52Min 337,421
Kalkun37,448…52Min 337,328
Part37,548…52Min 337,228
Hani37,548…52Min 337,230
Pärlkana37,648…52Min 337,426
Vutt37,657…59Min 337,217
Poolik kapp     
Kana37,857…61Min 337,421
Kalkun37,657…61Min 337,328
Part37,757…61Min 337,228
Hani37,757…61Min 337,230
Pärlkana37,857…61Min 337,426
Vutt37,757…61Min 337,217

Allikad:

  • Linnukasvatus I, 2007 Tartu
  • Linnukasvatus II, 2008 Tartu
  • Hanekasvatus, 1985 Tallinn
  • Kalkunikasvatus, 1983 Tallinn