Kõrvalest

Sügelisteks nimetatakse naha kroonilist invasioonhaigust, mida põhjustavad sügelislestad. Viimased kurnavad tugevasti küülikuid, vähendavad ja muudavad väärtusetuks nende toodangu – nii karusnaha kui liha – ja võivad põhjustada looma surma.

Lestade vastupidavus väliskeskkonnale sõltub peamiselt temperatuurist ja niiskusest. Niiskes ja külmas elukeskkonnas on lestad vastupidavamad. Kuivus, soojus ja päikesekiired mõjuvad lestadele surmavalt, hävitades need mõne päeva jooksul.

Elutsedes kogu eluaja küüliku kehal, nad kohanevad ega ole enam suutelised kohanema teiste loomadega. Haigus levib edasi kontakti teel või sügelislestadega saastunud esemete kaudu. Haigus levib kiiresti, eriti veel siis, kui loomad on paigutatud tihedalt ja hooldamine on halb.

Lestad paljunevad munadest. Toitu otsides vigastavad ja ärritavad lestad küüliku nahka, põhjustades sellega kihelemist ja avades mikroobidele tee looma organismi. Tervenemise võimalused on seda suuremad, mida varem ravi algab. Hilisemates staadiumides ei allu haigus sageli enam ravile. Ravile tuleb allutada kogu farmis olev küülikute kari. Küülikute koospidamisel teiste loomadega, näiteks merisead, on vaja ka neid loomi ravida, sest mõned lestade liigid liiguvad edasi ka teistele loomaliikidele. Haigestunud loomad on vaja tervetest eraldada.

Kõrvalest paikneb küüliku kõrva sees, naha pinnal. Tavaline on, et haigestub ainult üks kõrv, kuid võivad haigestuda ka mõlemad kõrvad korraga. Kui haigust ei ravita võib see levida ka teistele kehapiirkondadele nagu nt. pea, kael, jalad, kõhu alune ja isegi päraku piirkonda.

 

 

Oma elutegevusega eritavad lestad lima ja väljaheiteid, mis põhjustavad küüliku kõrva sisepinnal põletikku ja sügelust, mille tõttu küülikud hakkavad tagakäpaga kratsima oma kõrvu. Kratsimisega tekivad aga kõrva sisepinnale kriimustused, millest lestad hakkavad toituma ja edasi elutsema.

Sümptomid

Esimesteks sümptomiteks küüliku puhul on tavaliselt kõrvade kratsimine ja pea raputamine. Kuna küülikud normaalse tervise juures selliseid asju tavaliselt ei tee, siis tuleks neid selle tegemisel kindlasti kontrollida.

Kõrvalest tekib sügavale kõrvakanalisse ja hakkab sealt arenema edasi järjest väljapoole. Kui küüliku kõrva vaadata, siis alguses on õrnalt näha vaid valkjat helbekihti, mida tihtipeale ei panda üldse tähelegi. Haigestunud küülik hakkab kaotama kaalu, emasloomad ei paaritu ja ei tiinestu. Kui kõrvalest areneb edasi muutub valkjas helbekiht pruunikaks.

Pruun kiht hakkab edasi tekkima järjest kõrva sisemusest väljapoole ja mitte ravimisel hakkab arenema järjest paksemaks (kuni 2cm paksuseks). Pruun kiht kannab endaga kaasas suurel hulgal lestasid, lestade lima/väljaheiteid, naharakke ja verd.

 

Küüliku kõrvad vajuvad tavaliselt alla (kikkis kõrvadega loomadel). Kui lest paikneb ainult ühes kõrvas võib küülikul tekkida kõõrkael, mille tulemusena hakkab ta pead hoidma ühele küljele. Selline olek raskendab küüliku elutegevust.

 

Ravi

Haigestunud loomad tuleb eraldada teistest loomadest. Kui tegemist emasloomaga koos poegadega, tuleb ravida mõlemaid. Tuleb kontrollida kõiki loomi farmis.

Haigestunud küüliku kõrvadest ei tohiks hakata paksenenud pruune koorikuid ära kakkuma, kuna see teeb neile väga suurt valu ja tekivad suured verised haavad. Paksenenud koorikud kukuvad ise kõrvast välja juba 10 päeva möödudes peale esimest ravimi süstimist. Tavaliselt süstitakse küülikule naha alla ivermektiini. Ivermektiini tuleks süstida vähemalt 2 korda. Teist korda 14 päeva möödudes esimesest korrast. Kui lest on ikka alles, tuleb süstida veel kolmandat korda.

Eestis on mitmeid retseptiravimeid, mille toimeaineks on ivermektiin. Ivermektiin on mõeldud erinevate seede ussiliikide, täide ja sügelislestade tõrjeks. Ravimit süstitakse küülikule naha alla ja peale 14 päeva möödumist korratakse. Ravimit võib süstida alates 2 elukuust. Ravimit ei tohi süstida tiinetele ja imetavatele küülikutele.

Peale süstimist tuleb haigetesse kõrvadesse pruunide korpade peale tilgutada põletiku ja lestade vastaseid kõrvatilku. Kõrvatilku kasutatakse ägeda või kroonilise väliskõrvapõletiku raviks ja kõrvasügelislesta  tõrjeks. Samas aitab õline suspensioon kaasa korpade lahti tulemisele. Ravimit ei tohi kasutada tiinetel loomadel.

Profülaktika

Kui Teil on suurem küülikute põhikari oleks mõistlik teha loomadele 1 kord aastas läbi ivermektiini kuur, see aitab ära hoida ja ennetada küülikutel usside ja lestade tekkimist. Kui lestad on juba tekkinud, läheb küüliku ravimine tunduvalt kallimaks.

Desinfitseerimine

Puur, milles oli haigestunud loom tuleb pesta ja desinfitseerida. Samuti kõik selles puuris kasutatavad nõud tuleks pesta. Võimalusel pese ja desinfitseeri ka haigestunud looma kõrval asuvad puurid, kuna lestad võivad olla sattunud ka teistesse puuridesse (haigestunud küüliku kõrvade kraapimise ja pea raputamise teel kanduvad tuulega edasi).

Puuri ja inventari desinfitseerimiseks ei sobi tavalised desifikandid. Desinfitseerimiseks tuleb kasutada välisparasiitide vastast ainet. Desinfitseerivat ainet võite puuridele pihustada või sellega puure pesta.

Allikad:

  • Küülikukasvatus 2003, H.Tikk, S. Kangur
  • Medirabbit.com
  • Pet Informed- Rabbit Ear Mites (Rabbit Ear Canker)
  • Rabbits For Pets
  • Pet Health & Care

Comments are closed.