Müksomatoos on viirushaigus, millesse haigestuvad vaid küülikud. Müksomatoos sai alguse jäneste seast, kes tulid 50 aastat tagasi Inglismaalt. Haigust tutvustati Austraaliale, et nad saaksid oma jäneste probleemi kontrolli alla. Esmakordselt testiti müksomatoosi edukalt 1938 aastal Austraalias ning haigust levitati 1950 aastal, mille tulemusena saavutati 99% suremus haigestunute seas. Esimese kahe aastaga vähenes Austraalias jäneste populatsioon 600 miljonilt isendilt alla 100 miljoni isendini.
Igal aastal on surmajuhtumeid nii küülikufarmides, kui ka kodus peetavate lemmikute seas, just nendes farmides kus ei viida läbi igaaastast profülaktilist vaktsineerimist.
Viirust levitavad haiged ja haiguse läbi põdenud küülikud, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Haiguse edasikandjateks on ka verd imevad putukad, nagu hallasääsk, metsasääsk, laulusääsk, kihulased, kirbud, täid ja puugid. Ja muidugi ka haige küülikuga kokku puutunud inimene, kes selle haiguse kodusele küülikule üllatavalt lihtsalt võib kaasa tuua.
Lemmikutest on kõige suurema riskiga just need, kes elavad õues, eriti kui neil võib olla võimalust kontakteeruda jänesega mingil viisil (söövad rohtu, või jalutavad rohul, millel on haigestunud jänes käinud). Viirus tungib organismi läbi naha, hingamisteede ja seedetrakti limaskesta ning silma sidekesta. Organismis läheb ta lümfisõlmedesse ja sealt vereringesse (edasi toimuvad haigusele omased muutused). 4–10 päeva pärast nakatumist tekivad esimesed kliinilised tunnused nahal. Kopsuvormi kujunemine võtab aega 1–3 nädalat.
Müksomatoosi kliinilised tunnused. Selle haiguse kulg on enamasti äge. Nahal tekivad tursed ja sõlmekesed. Muutused võivad tekkida kogu kehal: pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. Silmadest ja ninast eritub mädast nõret, silmalaud paksenevad ja tekib nn. “unine pilk”. Hingamisteede kaudu sisenenud viirus põhjustab pisara- ja ninanõre voolu. Alaägeda vormi puhul võib tekkida emastel küülikutel abort ja isastel munandipõletik.
Müksomatoosil on mitu vormi, alaäge vorm ja äge vorm kiire surmaga ning pikaajaline krooniline vorm.
Alaägeda vormi puhul levib haigus väga kiiresti ja võib põhjustada surma 7-ndal päeval peale haigestumist, ilma, et avalduksid müksomatoosile omased haigusnähud. Ainukesed haigusnähud, mis selle vormi puhul võivad ilmneda on letargia, silmalaugude paistetus, isutus ja palavik.
Ägeda vormil puhul koguneb küüliku naha alla vedelik, mis tekitab paiseid pea ja näo übruses, samuti ümber huulte, nina ja silmade. Paistetused silmade ümbruses tekitavad „unise pilgu“, paistetused kõrvades võivad põhjustada kõrvade allalangemise. Samuti võivad üles paistetada päraku ümbrus ja suguelundid.
Kahjustused arenevad edasi väga kiiresti ja võivad süveneda 24-48 tunni jooksul, lõpuks võib haigus põhjustada pimedaksjäämist.
Enamik küülikuid sureb verejooksu ja krampidesse 10 päevaga. Sellises haiguse staadiumis sureb kuni 90% küülikutest.
Krooniline vorm on vähem levinud ja esineb neil loomadel, kes on üle elanud ägeda vormi. Kroonilise vormi puhul on küülikul paksenenud silmalaud ja tekkinud suured paised kõrvadesse. Nakatunud küülikutel võivad tekkida ka hingamisraskused. Enamik loomi sureb haigusesse kahe nädala jooksul. Küülikud, kes elavad haiguse üle on immuunsed kogu oma ülejäänud elu, kuid jäävad alatiseks nakkusallikaks teistele küülikutele.
Müksomatoosi ennetamine ja ravi
Kõige lihtsam ja parim viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. Eestis on erinevates kliinikutes olemas müksomatoosi vastane elusvaktsiin.
Vaktsineerimisdoos on ühesugune ühe kuu vanustel ja vanematel küülikutel, olenemata nende kehamassist. Ühes 20ml pudelis on 20 looma doos (vaktsiin koosneb kahest pudelist, ühes on vaktsiinitablett ja teises süstelahus, mis segatakse kokku) seega iga loom saab 1 ml vaktsiini naha alla (parim piirkond on kaelanahk).
Immuunsuse kestus on piiratud ja sõltub vaktsineeritud küüliku vanusest. Ei soovitata vaktsineerida nooremaid kui 4 nädala vanuseid loomi. 10 nädalasi ja vanemaid loomi ühekordselt vaktsineerides kestab immuunsus 6 kuud. Looma, keda vaktsineeritakse nooremalt, kui 10 nädalat, tuleb revaktsineerida 6 nädala pärast ja immuunsus kestab siis vähemalt 6 kuud. Järgmine revaktsineerimine tuleks teostada mitte hiljem kui 6 kuud pärast viimast vaktsineerimist.
Juhul, kui Te ei ole oma loomi vaktsineerinud ja olete avastanud müksomatoosi haigusnähtudega loomad, tuleb toimida järgmiselt:
Vaktsineerige ära kõik loomad, kellel pole haigusnähte. Ilma haigusnähtudeta loomad võivad siiski juba olla nakatunud ja surevad 14 päeva jooksul peale vaktsineerimist. Küülikud, kes vaktsineerimise ajal ei olnud veel nakatunud jäävad elama.
Haigestunud küülikud tuleb hädatappa ja seejärel põletada. Kõik farmis olev inventar tuleb pesta ja desinfitseerida tugeva desolahusega. Kõige parem on puure põletada kas gaasi- või bensiinipõletiga. Puidust puurid tuleb põletada. Ka farmis kantavad riided tuleks pesta.
Haiguse raviks efektiivsed vahendid puuduvad. Saab teha vaid sümptomaatilist ravi. Kui küülik haigusest paraneb, tekib tal immuunsus mitmeteks kuudeks. Kuid kogu oma järgneva elu on ta nakkusallikaks teistele küülikutele. Tema kaudu võivad haigust edasi kanda putukad, tema silma- ja ninanõre, sülg ja söödad.
Allikad:
- Ajakiri Lemmik, Küülikute kevad, Kaie Bogdanova, 05.2007
- Müksomatoosi vastane elusvaktsiin MXT, pakendi infoleht
- Myxomatosis in Rabbits: Transmission, Signs, Diagnosis, Treatment, Prevention. Drs. Foster & Smith Educational Staff
- MediRabbit.com