Knemidokoptoos (lubiraig, lubijalad)

Lubiraig, foto Estfarm

Tegemist on lindudel sügelislesta (Knemidocoptes mutans) poolt tekitatud kroonilise haigusega.

Linnud nakatuvad otsese või kaudse kokkupuute teel. Knemidokoptesed on vivibaarid. Emane sünnitab elujooksul 6…8 kuuejalgset vastset, kellest arenevad esmalt 8 jalgsed kneidised ja seejärel valmikud. Arenguks kulub isastel keskmiselt 20, emastel 26 päeva. Lestade elukestus on suvel 1 kuu, talvel mitu kuud. Väliskeskkonnas säilitavad lestad eluvõime 1..2 nädalat.

Kliiniliselt ilmneb tabandumine kevadel ja suvel, haigus ei alga kunagi talvel. Haigustekitajate levikut soodustavad :

  • lindlate üleasustus,
  • niisked ja koristamata ruumid,
  • halb söötmine,
  • desinfektsiooni puudumine

 Sagedamini tabanduvad vanemad linnud.

Lestad elutsevad linnu jalgu katvate sarvsoomuste alla näritud käikudes. Knemidokoptoos algab harilikult esimeselt varba liigeselt ja levib sealt edasi. Varvaste ja jooksme sarvsoomuste alla tekivad hallid sõlmed ja koorikud, soomuste vabad servad tõusevad kõrgemale.

Vasakul: Sarvsoomuste alla on tekkinud hallid sõlmed ja koorikud ning soomuste servad on tõusnud kõrgemale.

Paremal: Linnu terve jalg.

Hiljem moodustuvad kuni mõne sentimeetri paksused määrdunudhallid kobrad, jalgade sarvsoomused tõused üles või langevad välja. Lindude jalad näivad lubjasegusse või halli mörti kastetuna nn lubijalad. Kanad hakkavad lonkama, püüavad lamada, kõhnuvad ja võivad lõppeda. Haiged linnud nokivad jalgu ja hõõruvad neid. Kanad kõhnuvad, nende munatoodang langeb. Tuleb ette varbalülide või varvaste kärbumist ja äralangemist.

Haiguse kulg on krooniline ja haigus võib kesta aastaid.

Tõrje ja ravi

Tuleb vältida haigustekitaja sissetoomist. Olulised on lindude head pidamisetingimused, optimaalne paigutustihedus ja regulaarne desinvadeerimine. Haigus on enamasti probleemiks talumajapidamistes ja sügavallapanul.

Toimeainetest soovitatakse erinevate allikate põhjal kasutada karbarüüli, punafossi, malatiooni ning ivermektiini lokaalselt ja süsteemselt.

Paraku väga paljud toimeained pole praktikas meie kasvatajatele kättesaadavad ja päris mitmed varasemalt kasutusel olnud ja efektiivset toimet omanud toimeained on tunnistatud kastrogeenseteks või muul põhjusel ohtlikeks ja EL is keelatud kasutada põllumajanduslindudel, kelle toodangut tarbitakse inimtoiduks. Ka ei oma päris mitmed senini toimivad ravimid Eestis käitlemise luba , samas on mainitud tooted saadaval meie naabrite lätlaste juures.

Paljud talupidajad ka hädas seda võimalust kasutavad ja naabrite juures abi palumas käivad.

Hästi toimivaks on ivermektiini põhised tooted, kas süstelahusena või joogivette manustatuna. Süstelahusena 0,2mg 1kg kohta või joogivette 1ml 10l vee kohta. Joogivette manustatult Eestis senini saadaval pole.

Samuti on heaks ning mitmekülgseks vahendiks  Neostomosan, kuid antud ravimil puudub käesoleval ajal Ravimiameti luba Eestis antud toote käitlemiseks. Antud toode on olemas Läti Vabariigis. Mis vahest neostomosani puhul eraldi äramärkimist väärib  on see, et antud toote vesilahusega on võimalik töödelda ka linnukasvatuse ruume ja lindlate inventari. Mida tasub silmas pidada on see, et toode on efektiivne ainult otsese kokkupuute korral ehk siis hävitab ainult need lestad kes sellega pihta saavad.

Allikad:

  • Lindude tervishoid ja haigused, Tartu 2006
  • Linnukasvatus, Prof. E. E. Penionžkevitš, Tallinn 1954
  • Linnukasvataja käsiraamat, A. Kruus, Tallinn 1964
  • Veterinaarparasitoloogia 6, T. Järvis, Tartu Ülikooli Kirjastus 2011