Küülikuliha on valge, õrna konsistentsiga, peenekiuline, marmorjas. Rasv paikneb küülikulihas õhukeste viirgudena, kuid enamikus asub siiski kõhuõõnes. Kuigi heas toitumuses küüliku lihakeha võib sisaldada 400…500 g rasva, ei leidu seda lihakeha pinnal peaaegu üldse. Küülik hakkab rasvuma 1,2…1,5 kg-se kehamassi saavutamise järel. 3,5…4,5 kuusel küülikul suureneb keha rasvasisaldus 2,5…3 korda. See ei vähenda küll liha kulinaarset väärtust, kuid on majanduslikult kahjulik ning sellega tasub küülikute realiseerimisvanuse määramisel arvestada. Küülikurasv on kergesti sulav ja sellel pole ebameeldivat lõhna.
100 grammis küülikulihas on kolesteriini 2,4 – 2,7 korda vähem kui kana- või vasikalihas ja küülikuliha vähene rasva- ja kolesteriinisisaldus ning suhteliselt kõrge täisväärtuslik valkude ning ekstraktiivainete sisaldus eristavad seda positiivselt veise-, sea- ja lambalihast, mistõttu võib lugeda küülikuliha kõrgeväärtuslikuks dieettoiduaineks. Küülikuliha on üks väheseid liha liike, mida võivad tarbida ka diabeetikud. Seega sobib küülikuliha väga hästi erinevatele inimestele, ka diabeetikutele ja kaalujälgijatele.
Kodus kasvatatavate küülikute liha on kahvatu, pehme, peene tekstuuriga ja maitsega. Jäneseliha (metsküülik) on eelmisega üsna sarnane, kuid palju tumedam ja ulukimaitselisem.
Vähese rasvasisalduse tõttu on soovitatav küülikuliha valmistada koos vedelikuga (näiteks veini või puljongiga). Maitsestada saab ka erinevate marinaadidega, mis lisavad lihale mahlakust (või hoida mõned tunnid kergelt maitsestatud soolvees). Sobib hautamiseks, küpsetamiseks, moorimiseks ja praadimiseks.
Tükeldamine.
Küülikut tükeldatakse nagu broilerit—midagi rasket selles ei ole. Kõigepealt eemaldatakse koivad (painutatakse jäse kõrvale ja väänatakse liiges rümba küljest lahti). Seejärel lõigatakse köögikääridega mõlemalt poolt välja ribi koos kõhutükiga. Seljatüki kättesaamiseks lõigatakse noaga kahelt poolt selgroogu ja eemaldatakse ettevaatlikult välisfilee. Seljatükki võib küpsetada ka tervikuna ning alles siis eraldada kontide küljest välisfilee (tuleb pärast eriti kergelt lahti). Kui soovime seljatükki jaotada väiksemateks tükkideks, piisab sellest, kui lõikame selgroolülid noaga risti lahti ning tükeldame liha soovikohasteks paladeks.
Järgnevas videolõigus on näidatud küüliku konditustamine (http://www.youtube.com/watch?v=J6ud68Qmdyc).
Küülikulihast saab edukalt valmistada ka kondita lihakuubikuid, mida kergelt pruunistatuna võib kasutada näiteks vormiroogade valmistamiseks. Ribist saab teha suurepärase puljongi või raguu. Seljatükk sobib tervena või osadena praadimiseks, moorimiseks ja küpsetamiseks (peki sisse mähituna). Eriline delikatess on küüliku välisfilee, mida on hea praadida pannil rohkes võis või keerata rasvase suitsupeki (sobib ka suitsupeekon) sisse ning kuumutada 15 minutit oliivõlis.
Liha keskmine keemiline koostis % ja kalorsus (100 g pehme liha kohta)
| Liha liik | Vett | Valke | Rasva | Mineraalaineid | Kcal |
| Küülikuliha | 69,3 | 21,5 | 8,0 | 1,2 | 162 |
| Lambaliha | 65,8 | 16,4 | 17,0 | 0,8 | 225 |
| Veiseliha | 70,5 | 18,0 | 10,5 | 1,0 | 171 |
| Vasikaliha | 72,8 | 19,0 | 7,5 | 0,7 | 147 |
| Haneliha | 46,1 | 14,0 | 39,2 | 0,7 | 422 |
| Kalkuniliha | 63,1 | 20,6 | 15,3 | 1,0 | 227 |
| Kanaliha | 65,6 | 20,3 | 13,1 | 1,0 | 205 |
| Kanabroileriliha | 67,7 | 20,6 | 10,5 | 1,2 | 182 |
| Pardiliha | 35,1 | 11,4 | 53,0 | 0,5 | 540 |
Tabeli andmed näitavad, et küülikuliha on kõrgeväärtuslik dieettoiduaine, mille tarbimine vähendab ohtu haigestuda südame-veresoonkonna ja seedeelundkonna haigustesse.
Küülikuliha keemilise koostise sõltuvust küüliku vanusest näitab järgnev tabel:
Küülikuliha keskmine keemiline koostis, %
| Liha koostises | 60-päevane küülik | 120-päevane küülik | Täiskasvanud küülik |
| Vett | 74,6 | 72,3 | 59,9 |
| Valke | 19,9 | 21,3 | 20,2 |
| Rasva | 4,2 | 5,1 | 16,9 |
| Mineraalaineid | 1,2 | 1,3 | 1,1 |
Küülikuliha keskmine mineraalainete sisaldus on järgmine: K – 364, Ca – 21, Mg – 25, P – 224 ja Fe – 1,6 mg %.