Lindude gripp

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust (kuni 100 %) ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Viirus on patogeenne ka inimesele.

Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda ka inimesele.

Nakkusallikaks on:

  • haiged linnud
  • haiguse läbipõdenud ja viirusekandjaks jäänud linnud.

Lindude gripi viirus eritub väliskeskkonda :

  • nakatunud või siis nakkuse läbipõdenud lindude rooja ja hingamisteede nõrega
  • levib kergesti inimese, saastunud esemete ja transpordivahendite vahendusel
  • säilib pikalt eluvõimelisena vees (sõltuvalt keskkonna tingimustest),
  • samuti linnulihas, munades (sh haudemunades) !

Haigustekitaja ülekandefaktoriteks on viirusega saastunud söödad, joogivesi, allapanu, inventar, transpordivahendid, riided, jalanõud. Haigus levib ka transovariaalselt.

Viiruse elujõulisus väliskeskkonnas :

  • säilib elujõulisena madalatel temperatuuridel
  • lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4º C püsida nakatumisvõimelisena vähemalt 35 päeva,
  • 37º C juures aga 6 päeva.
  • kõrgetel temperatuuridel viirus hävib – +60º C juures 30 minutiga
  • +75º C juures mõne minutiga
  • Viirus on tundlik enamlevinud desovahendite suhtes nagu joodi ühendid, formaliin ja seebikivi

Nakatumine toimub:

  • seedetrakti kaudu
  • hingamisteede kaudu.

Haiguse inkubatsiooniperiood on 2-5 päeva (sõltuvalt keskkonnatingimustest kuni mõne nädalani). Kliinilised tunnused varieeruvad äkksurmast kuni erinevate kliiniliste nähtudeni.

Haigust jagatakse kõrge ja madala patogeensusega lindude gripiks.

Kõrge patogeensusega (patogeensus – omadus põhjustada haigestumist)  lindude gripi tekitaja (HPAI) põhjustab:

  • ägedat haigestumist lindudel, suremust kuni 100%
  • peapiirkonna turseid
  • naha ja limaskestade sinakust (hari ja lokutid muutuvad sinakaks)
  • veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ning sellest tingitud verevalumeid sooltes ja /või hingetorus
  • eritis ninast ja silmadest
  • köhimine, hingeldamine
  • isutus, loidus
  • närvinähud (koordinatsioonihäired)
  • kõhulahtisus
  • järsk munatoodangu langus, halva kvaliteediga munad
  • hari ja lokutid muutuvad sinakaks

Madala patogeensusega tüvi (LPAI) põhjustab peamiselt:

  • suremus puudub või on väike ning sageli võib jääda karjas märkamata muude haiguste taustal.
  • hingamiselundkonna haigust
  • võib kaasneda kõhulahtisus
  • nõre eritumist silmadest ja ninast
  • turset nina piirkonnas
  • munatoodangu langust

 NB! Haigete lindude ravi puudub.

Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

Vaktsineerimine:

Eestis on lindude gripi vastane vaktsineerimine keelatud (lubatud vaid erandkorras). Kui lindude gripp on Eestis lindudel ametlikult diagnoositud ja uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist. Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse üle otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. Erakorralise vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. Kuigi vaktsineeritud kodulinnud on kliiniliste haigusnähtude eest kaitstud, võivad nad nakatuda ja soodustada sellega haiguse levimist. Seoses sellega on Euroopa Ühenduse liikmesriikides vastu võetud otsus kodulinde ennetavalt mitte vaktsineerida. Ennetav lindude vaktsineerimine lindude gripi vastu tooks Eestile kaasa piirangud linnusaadustega kauplemisel.

Loomapidaja meetmed:

Vastava VTA poolse teavituse ja ohuhinnangu korral on loomapidajatel  kohustuslik:

  • hoida linde suletud hoonetes ning kaitsta (katta) kodulindude söötmispaiku, et vältida võimalikke kontakte rändlindudega, kes on võimalikud haiguse levitajad.
  • samuti on soovitav tagada koduspeetavate hanede ja partide ning teiste linnuliikide eraldatus ning varakult kohalikku loomaarsti teavitada lindude gripi kahtlusest.
  • lindlatesse ei tohiks lubada võõraid kõrvalisi isikuid.
  • farmis töötamisel tuleb kanda eririietust ja -jalanõusid.
  • oluline on hoida puhtust ja korda nii farmis kui ka farmide ümbruses ning paigaldada farmi sisse ja väljapääsudele desomatid.

Haiguse diagnoosimine

Hoolimata sellest, et lindude gripi puhul esineb mitmeid tunnuseid, mille alusel haigust kahtlustada, tuleb alati saata proovid laboratooriumisse diagnoosi kinnitamiseks. Positiivne laboratoorne diagnoos on ametliku diagnoosi kinnitamise aluseks. Kohe pärast lindude gripi diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi (maakonna veterinaarkeskuse) ettepanekul haiguse koldes karantiini (ohu- ja järelevalve tsooni).

Lindude gripi diagnoosimise korral  moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel ja haiguse leviku tõkestamisel. Riiklik loomatauditõrje komisjon teeb koostööd teiste riikide veterinaarteenistustega, Politseiametiga, Päästeametiga, Keskkonnainspektsiooniga, Tervisekaitseinspektsiooniga, Maanteeametiga ning vajadusel teiste ametkondadega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine, makstakse kinni riigieelarvest. Juhul kui kodulinnud hukatakse järelevalveametniku ettekirjutusel, kompenseeritakse omanikule lindude maksumus. Kui lindude gripi kahtlane kodulind on enne järelevalveametniku kutsumist surnud või tapetud, linnu maksumust ei kompenseerita. Sama põhimõtte kohaselt toimub ka hukkunud lindude korjuste hävitamiseks tehtud kulutuste hüvitamine.

Allikad:

  • Kanade nakkushaigused, Arvo Viltrop, 2004
  • Lindude tervishoid ja haigused, Tartu 2006
  • fieldcasestudy.com