Munasari on munarebu moodustamiskoht, mis asetseb kereõõnes selgroo all vasakpoolse neeru peapoolse otsa lähedal.
Rebud on rikkalikult toitainetega varustatud munarakud. Munemist alustaval kanal jääb nende arv 500-3500 vahele, partidel kuni 1200 munarakuni.
Ka kõige suurema produktiivsuse korral ei suuda kana ega part oma eluea jooksul ära kasutada (munadeks ümber kujundada) munasarjas leiduvate munarakkude reservi.
Munasarjas tekib viljastusvõimeline rebuga varustatud munarakk mis ovuleerumisel ehk munasarjast vabanemisel satub munajuhasse, mis kujutab endast torujat elundit.
Uue muna moodustumine algab ovulatsiooniga mis toimub keskmiselt umbes 30 minuti möödumisel eelmise muna munemisest.
Kanad ovuleerivad enamasti päeva esimesel poolel, alates varahommikust kuni keskpäevani, kõige sagedamini kella viiest kuni kella kümneni hommikul. Sel ajal esineb ovulatsioon kuni 60-63% kanadest
Munajuha ülesandeks on munasarjast lahkunud rebu katmine toite-ja kaitsevahenditega ehk siis munavalge, kahekordse (kiud-) kesta ja (lubi) koorega.
Morfoloogiliste tunnuste ja füsioloogiliste funktsioonide alusel jaotatakse munajuha 5 osaks : lehter, valguosa, kitsus, emaks ja tupp.
Lehter on kanadel munajuha kõige eesmine osa, pikkusega 8-9 cm. Lehtri tagapoolne osa kitsneb moodustades lehtri kaela pikkusega 2-4 cm. Lehtris viibib rebu umbes 20 minutit.
Kui rebu läbib lehtri kaaelaosa, lisatakse talle rebukeeriste valgukiht ning samas toimub ka munaraku viljastumine.
Valguosa on lehtrist järgmine, kuhu rebu satub. Valguosa näärmed eritavad munavalget, mis ümbritseb rebu mitmesuguse tihedusega kihtidena. Esmalt ladestub rebule õhuke tihe munavalgekiht mida nimetatakse keeriskihiks. Muna munajuhas pöörlemise tagajärjel tekivad rebu poolustele munakeerised, mis aitavad edaspidiselt hoida rebu enam-vähem püsivas asendis muna keskpaigas. Valguosas viibib muna umbes 2,5-3 tundi.
Munajuha kitsus on valguosast järgmine rebu peatuspaik. Kitsus on munakestade loomepaigaks. Kitsusesse jõudes ärritab muna selle alguosa näärmeid ja suurendab nende neist keratiinitaolise valgu terakeste eritumist. Valgu terakesed imavad endasse vett ja paisuvad ning ühinevad niitjaks kleepuvaks massiks, mis ümbritsevad munavalge ja moodustavad kiudkestad.
Kitsuse läbib muna keskmiselt 70 minutiga.
Emakas on järgmine munajuha osa, kuhu munarakk peale kitsuse läbimist jõuab. Emakas on muna lõplikuks valmimiskohaks. Siin jätkub valguosa suurenemine ning moodustuvad kestad ja lubikoor.
Emakas viibib muna umbes 19-20 tundi ja selle ajal kantakse näärmete kaudu munakoorde umbes 5 g kaltsium karbonaadi.
Kuna emakanäärmetel ei ole kaltsiumi varusid, siis transporditakse kogu kaltsium kohale vere kaudu. Seetõttu on muneval kanal munakoore moodustumise ajal 2-3 korda ja fosfaatide sisaldus 75% kõrgem, kui mittemuneval kanal.
Ka pigmentide lisamine lubikoorele toimub emakas.
Tupeosa on munajuha lõpuosa ja siin muna nimetamisväärselt ei peatu. Tupes kaetakse muna kutiikulaga ehk valgukihiga, mille ülesandeks on munakoore pooride sulgemine, et kaitsta munarakku saastumise eest ja hoida ära liigse vee aurumine munast hautamise ajal.
Keskmiselt kulub munal munajuha läbimiseks 24 h ja enamasti munetakse muna teravam ots ees.