Pododermatiit

Pododermatiit tekib küülikutel tulenevalt nende anatoomiast ja füsioloogiast. Nimelt erinevalt koertest ja kassidest puuduvad küülikute jalgadel lihavad padjakesed, mis peaksid toimina amortisaatoritena. Küülikute jalgu kaitseb vaid karvastik, mis peaks andma tema jalgadele piisava pehmuse. Jänesed on ju arenenud tegelikult liikuma pehmel pinnasel, nagu nt. murul, mis ongi amortisaatoriks jänese jalgadele. Täpselt sama kehtib ka küülikute kohta.

Kõige enam esineb pododermatiiti merisigadel ja küülikutel. Tavaliselt esineb pododermatiit sellistes kohtades, kus on jalgadele kõige suurem surve. Küülikute puhul tavaliselt tagajalgade kandadel, harvem esikäppadel ja merisigade puhul rohkem esikäppadel.

Mis põhjustab pododermatiiti?

Pododermatiit võib tekkida:

  • raske kehakaaluga või ülekaalulistel küülikutel, kelle jalgadele tekib suur/liigne surve;
  • geneetilise soodumuse tõttu reksküülikutel, kelle jalad on kaetud lühikese karvkattega, mis kahjuks ei anna neile erilist kaitset ja pehmust;
  • võrkpuuris pidamisel, kui küülikul ei ole võimalik jalgu puhata (puudub nt. alusplaat);
  • alusplaat on liiga väike ja/või liiga kõva (paremini sobib pehme/ kuiv allapanu);
  • halb puuri hügieen (küüliku allapanu on niiske/märg);
  • küüliku vale kehaasend, mille tõttu on surve kas rohkem esikäppadele või tagajalgadele.
  • liiga pikad küüned segavad küülikul kogu jalatalla kasutamist, mistõttu tekib liigne surve jalaosale, mida küülik sel juhul liikumisel kasutab.

Sümptomid

Küüliku jalataldadelt kaovad karvad (tavaliselt laikudena), tekivad nahapaksendid, nahk on põletikuline ja punane. Raskematel juhtudel tekivad haavandid, mis võivad tugevalt veritseda. Haavanditest võib tulla ka mädast nõret.

Pododermatiit reksküüliku esikäppadel, kus on tekkinud juba tugev põletik.

Pododermatiit reksküüliku tagumistel jalgadel.

Haavandite kaudu võib põletik levida edasi sügavamale kudedesse, mille tulemusena võib tekkida ka lümfisõlmede- või luupõletik või halvimal juhul sepsis e. veremürgitus.

Sellises seisundis küülikul on jalgadel olemine väga valulik ning ta väldib liikumist. Kuna küülik enamasti lamab, siis võib ta määrduda enda uriini ja väljaheidetega. Vähese liikumisega väheneb ka õige vereringe jäsemetes. Sellises olukorras halveneb küüliku üldine seisukord kiiresti. Küülikul väheneb söögiisu, ta kõhnub ja võib isegi surra.

Harvematel juhtudel on kahjustada saanud luu põhjustanud sidemete ja kõõluste nihkumise, mille tõttu tekib küülikul püsiv invaliidsus, mis on äratuntav erilise kõnnakuga.

Ennetamine

Pododermatiidi avastamisel otsi põhjuseid, miks see küülikul tekkis.

  • hoia küülikupuurid kuiva ja puhtana;
  • võrkpuuris pidamisel kasuta alusplaati, kus küülik saaks jalgu puhata;
  • jälgi küülikute kaalu, et ei tekiks ülekaalulisust;
  • raskema kaaluga tõugudel ja reksküülikutel on soovituslik kasutada puurides aastaringselt allapanu (põhk, hein, saepuru). Talvisel perioodil paksem kiht ja suvisel perioodil õhem kiht. Pea meeles, et allapanu tuleb vahetada regulaarselt.

 Ravi

Pododermatiiti on raske ravida ja see võib küülikul tekkida korduvalt. Raviks võib kasutada põletikuvastast salvi, nt. kummelisalvi, antibiootilist salvi või mõnda muud põletikuvastast ravimit.  Samuti toimivad väga hästi koertele ja kassidele mõeldud kõrvatilgad, mida tegelikult kasutatakse ägeda ja kroonilise väliskõrvapõletiku korral, kuid sobivad ideaalselt põletiku raviks pododermatiidi puhul.

Kõrvatilku tuleb tilgutada paksenenud ja põletikulistele kohtadele, kus tilgad ise laiali valguvad. Enne kui lasete küüliku tagasi puuri laske ravimil veidi aega imenduda.

Puuri pange paksem kiht kuiva allapanu, et küülikul oleks pehmem liikuda ja hoidke tema puur puhas vahetades allapanu regulaarselt. Õhu käes paranevad haavad paremini ja kiiremini, kui paksu sidemega, kuid on oht, et haavadesse satub mustust.

Ravimit tuleb jalgadele määrida või tilgutada korduvalt, kuni põletik on taandunud ja karvad hakkavad uuesti kasvama.

Side

Et hoida haavad puhtana, siis on hea kasutada sidemeid, kuid küülikud kipuvad neid kiiresti ära kiskuma. Põletikulistele kohtadele määritakse salv või muu põletikuvastane ravim,  pannakse paksem kiht steriilset sidet ja selle peale iseliimuv side.

Sidemed pannakse eelkõige selleks, et haavadesse ei satuks mustust ja küülikul oleks pehmem liikuda. Sideme panekul tuleb jälgida, et side ei sulgeks vereringet ja loom saaks sidemega vabalt liikuda.

Järgnevalt on fotodel näidatud küüliku tagumise jala sidumine, milleks läheb tarvis põletikuvastast salvi või muud põletikuvastast ravimit, paksem kiht steriilset sidet, iseliimuvat sidet ja kääre.

Esmalt kandke paistes ja põletikulistele kohtadele paksem kiht salvi või muud põletikuvastast ravimit, seejärel pange haigele kohale paksem kiht steriilset sidet (u. 0,5-1cm paksune, mis pehmendab küülikul liikumist). Steriilne side peaks ulatuma natuke üle põletikuliste kohtade.

Järgnevalt alustage küüliku tagajala varavaste tagant (selliselt nagu fotol näidatud) kerima ümber jala iseliimuvat sidet. Tavaline side ei jää nii hästi püsima kui iseliimuv side.

Kui olete sidunud iseliimuva sideme ümber kogu jala, siis järgnevalt siduge veel paar tiiru ümber küüliku sääreluu, et side ei hakkaks ära vajuma.

Pidage meeles, et sidet tuleb regulaarselt vahetada selleks, et haavad saaksid hingata.

Allikad:

  • Küülikukasvatus, H. Tikk, S. Kangur, Tallinn 2003
  • Pododermatitis (Score Feet and Hocks) In Rabbits and Guinea Pigs, Veterinary Services Department, Drs. Foster & Smith, Inc.
  • Sore hocks (pododermatitis) in rabbits, Esther van Praag Ph.D.
  • Pododermatitis (Sore Hocks) in Rabbits, Lisa Karr-Lilienthal, Ph.D. & Amanda Young – University of Nebraska-Lincoln
  • Bandaging a rabbit posterior (hind) limb, Esther van Praag, Ph.D.
  • La salute dei piedi del coniglio, Marta Avanzi, Med. Vet.