Sipelgad, mardikad – paeluss (Raillietina perekonna paelussid).
Aerjalalised vähid aeriku ja sõudiku perekondadest, samuti mageveeteod, kirpvähilised, kaanid – paelussid (veelindude peensooles).
Seatigu, põldnälkjas, teetigu, seenenälkjas – paelussid (kanad, kalkunid, pärlkanad).
Mageveeteod (labatigu, mudatigu, sootigu, keeristigu) – imiussid.
Vesikiillased, hiigelkiillased, vesihobulased – imiussid (suvine kanade, faasanite, partide, hanede, kalkunite jp uluklindude helmintoos, millele on iseloomulik nahkmunade munemine, munajuhapõletik, pleuroperitoniit ja surm).
Konnad ja konnakullesed – imiussid (partidel ja hanedel).
Vihmaussid ja putukad – kanasolkmed ja teised ümarussid (Heterakis gallinarum, Capillaria prk ümarussid).
Kirpvähid, vesikirbud – ümaruss (peamiselt suvine parditibude helmintoos, iseloomulik on näärmemaopõletik, mis väljendub uimasuse, kõhnumise ja lõpmisega), samuti kidakärssussid (säilitusperemeesteks võivad olla ka kalad).
Vihmauslased (vihmauss- Lumbricus, mullauss- Allolobophora, sõrmikuss- Eisenia), maismaateod (põldnälkjas – Agriolimax, viinamäetigu- Helix, Helicella), mageveeteod (mudatigu- Limnaea), sadajalgsed ja putukad (kärbes- Musca, lihakärbes– Lucilia, sääriksääsk- Tipula). – süngamoos (Syngamosis)