Kasvatatavad tõud

Flandria ehk belgia hiidküülik

Tõugu tuntakse juba üle 500 aasta, on üks raskemaid tõuge, kehamassiga 6…7 kg, vahel isegi rohkem. Tuntud ka belgia hiidküüliku nimetuse all. Kere on 70 cm pikk, sihvakas. Ta on tugeva luustikuga, pea on suur, isastel ümar, emastel pisut piklik. Silmad tumepruunid, kõrvad kikkis ja vähemalt 15cm pikkused ümarate tippudega. Kael lühike ja lai, emastel on kaela all rinnalott. Selg sirge, lai, laudjas lai, saba suunas ümarduv. Rind lai ja sügav, jalad tugevad ja korrapärase asetusega. Pesakonnas keskmiselt 7 poega. Kaasajal kasutatakse nii intensiivsel lihatootmisel kui ka lihatootmissuunaga küülikukrosside aretuses.

Praeguse Euroopa Standardi järgi vastab flandria hiidküülik standardile minimaalselt 5,50 kg kehakaalu juures. Ideaalkaal, mille eest näitusel antakse 10 punkti on vahemikus 7,00 – … kg. Flandria hiiul standardis lõppkaal puudub, ehk eelistatud on võimalikult raske küülik. Ideaalkaalust kergemat flandria hiidküülikut ei soovita pidada ega osta. Nende järglased on geneetiliselt väiksemad ja armetumad.

Kui teiste tõugude puhul võib teha väikeseid mööndusi looma kaalu osas, siis flandria hiid on tõug, kelle juures seda mitte mingil juhul teha ei tohiks. Soovitav kehamass annab loomale massiivsuse ja luustik mõjutab olulisel määral looma kehakaalu. Kui kaal jääb alla 7 kg, siis on küüliku luustik reeglina peenike ja õrn, mis ei vasta flandria hiidküüliku tõule kehtestatud standardile ehk ei ole soovitatav tõu aretamisel.

Taastootmise eesmärgil tasub hoida põhikarjas kuni 9 kg isasloomi ja kuni 10 kg emasloomi. Kui kehakaal ületab isastel 9 kg ja emastel 10 kg, siis tekivad sigimisprobleemid.

Allpool on toodud välja flandria hiidküüliku kaalutabel kasvamise perioodil, et saaksite jälgida looma massi vastavust vanusega. Kui loom on üle 200 g antud kaalust kergem, siis seda looma ei soovitata aretusse võtta.

Vanus kuudes234567TäiskasvanunaMin kaalMax kaal
Kaal kg1,602,603,604,605,506,30Alates 6,00Alates 7,00puudub

Punktide jaotavus Euroopa Standardi järgi

PositsioonHinnatav positsioonMaksimaalsed punktid
1.Tüüp ja kehaehitus20 punkti
2.Kehamass10 punkti
3.Karvkate20 punkti
4.Pea ja kõrvad15 punkti
5.Pealiskarv15 punkti
6.Aluskarv15 punkti
7.Üldmulje5 punkti
 Kokku100 punkti

Tüüp ja kehaehitus
Küülikutest kõige suurem, üldmulje peab olema võimas ja majesteetlik. Keha on pikk, tugeva luustikuga ja väga lihaseline. Laiade õlgadega ja hästi arenenud selja ja omapärase vaagnaga, andes kehale nii pealt kui ka kõrvalt ümara ja ristkülikukujulise mulje. Jalad on keskmise pikkusega ja tugevad ning laiad ja tõstavad looma kergelt ülesse. Vanematel emasloomadel on lubatud väike lott lõua all.

Kaal
Kehamassi indeks üle 8 kuu vanustel loomadel.

Kilogramm5.50kg6.50kgÜle 7.00 kg
Punktid8910

Karvkate
Karvkate on tihe, lopsakas, pehme aluskarvaga, korraliku loori (kattekarva pigmenteerunud tipud) ja läikega. Karvkate peab olema lopsakas ja särama ning olema ühtlase pikkusega ja karvkattes ei tohi esineda karva vildistumist ega pulstumist. Tegemist on tagasivalguva ehk elastse karvkattega. Soovitatavalt tuleks põhikarja võtta tumedamat tooni loom, kuna siis ei esine nii palju karva vigu.

Pea ja kõrvad
Pea on suur ning massiivne, välja arenenud suurte põskede ja elavate pruunide silmadega. Kõrvad on struktuurilt tugevad ja sirged. Kõrvade pikkuseks on 16 – 21 cm. Ideaaliks on 19 cm. Tume nägu on lubatud.

Värvus
Flandria hiidküülikul esinevad järgnevad karvavärvused: looduslik hall/liivakarva, jänesehall/helehall, tumehall, terashall, must, sinine, sinakas hall, looduslik sinine ja kollane. Värvus peab olema intensiivne ja väga hea läikega.

Järgnevalt on lahti kirjutatud seitsme enamlevinud värvuse standardid.

Must
Pealiskarv peab olema ühtlane must. Aluskarv kiltsinine. Silmad tumepruunid.

Vead: pruunikas varjund. Täkked ja valged karvad karvastikus.

Sinine
Pealiskarv tumesinine. Aluskarv kiltsinine. Silmad sinakashallid.

Vead: pruunikas varjund, täkked, valged karvad ja jutilised kõrvad.

Kollane
Karvkatte üldtoon on rikkalik, põhukarva kuldne. Karvade värvus peab sulanduma heledaks kreemikaks tooniks naha juures. Kõhu ja saba alune karvkate peab olema kreemikas või valge. Jalgevahe märgid on lubatud. Silmad pruunid.

Vead: täkked, silma ümber liiga lai hele ring, heledad laigud ükskõik kus kehal, triibulised kõrvad, punakas kõht, „tahmane toon”.

Helehall
Pealiskarvastik peab olema ühtlane helehall, musta looriga. See on aguutivärvus, mis on lihtsalt määratav karvarosetilt, mis tekib karvkatte sisse puhudes. Naha juures peab olema kattekarva alaosa kiltkivi sinine, vahepealne osa on valge ja tipp must. Kõhualuse pealiskarv on valge, aluskarv sinine. Jalgevahemärgid on lubatud. Kõhualuse karvastiku värvus peab jätkuma sabaaluse karvkattel. Silmad on pruunid.

Vead: tumehall kõhualuse pealiskarv, looduslikku või messingikarva pealiskarv.

Looduslik hall
Pealiskarv on punakaspruun, tumedate ohekarvadega. Aluskarv on messingipunane mis muutub siniseks naha lähedal. Kõrvad on ääristatud musta joonega. Kõhu- ja sabaalune peavad olema valget või kreemikat tooni, v.a. jalgevahemärgid. Silmad pruunid.

Vead: tugevad tumedad täkked, „tahmane” või ebaühtlane toon, sinine aluskarv kõhul on lubatud aga mitte ihaldatud.

Terashall
Pealiskarv peab olema must terashall, helehallide ohekarvadega. Selline toon on ühtlaselt üle kogu keha, k.a. pea, kõrvad ja jalad. Aluskarv on sinine kuni nahani. Kõhualuse pealiskarv on nii valge kui võimalik, aluskarv aga sinine. Sabaalune karvastik peab olema kõhualusega kooskõlas. Jalgevahemärgid on lubatud. Silmad pruunid.

Vead: pruunikas toon, mustad laigud, kõht keha tooniga enamvähem sama tooni.
Diskvalifikatsioon: seljal esineb värvuses heledamaid ringe. Alakehal on nõrgemad heledamad ringid lubatud.

Valge
Värvus peab olema puhas valge, silmad punased.

Vead: kollakas toon, plekid.

Aluskarvastiku värvus
Värvus peab vastama looma värvusele.

Väikesed vead
Vaata üldisi vigu tüübis, kehahoiakus, karvkattes ja värvuses, pikk pea, pulstunud karvad. Üksikud valged karvad, varjud, jalad erinevat tooni, triibud jalgadel ja värvuse erinevus triipude näol.

Diskvalifikatsioon
Suuremad üldised vead. Muud värvitoonid karvkattes, mis ei peaks seal olema. Ühevärvilistel tõugudel rohkem kui 5 valget karva ühes pundis. Üle 10 valge karva.

Allikad:

  • Euroopa Standard
  • Küülikukasvatus 2003, H. Tikk, S.Kangur
  • Küülikukasvatus, G. Merisalu
  • Highland View Rabbitry
  • The British Rabbit Council