Tšintšilja hiid

Tõug on aretatud Prantsusmaal eelmise sajandi esimesel kümnendil. Oma nime on ta saanud nahavärvuse sarnasusest hinnalise karuslooma tšintšiljaga. Keha on kompaktne, luustik tugev, rind lai ja sügav. Mõningatel isenditel võib esineda rinnalott. Selg on kergelt kumerdunud, nimme- ja ristluupiirkond on hästi arenenud ja lai, jalad tugevad ja sirged, pea väike, kõrvad kikkis. Silmad on kirsspunased, kuid esineb ka siniste ja hallide silmadega loomi.

Keskmine kehamass on täiskasvanud loomadel 4…5 kg.

Tšintšilja hiid küülikud on vastupidavad, hästi kohanevad ja viljakad, varavalmivad ja annavad head liha. Emasküülikud imetavad poegi hästi. Pesakonnas keskmiselt 8 poega. Noorloomad on kiirekasvulised, kaaludes 60-päevaselt 1,7…1,8 kg. Tapasaagis on 56…63%. Liha on mahlakas, õrn, valge ja väga maitsev.

Tšintšiljaküülikute karusnahk on väga hinnatud. Naha üldvarjund on hõbesinine; kõhualune, sabaalune ja jalgade sisemised küljed on peaaegu valged, silmade ümber on valge rõngas, kõrvade ümber ja saba ülemises osas on must rõngas. Kukla piirkonnas on kiilutaoline valge laik. Karvkattele on iseloomulik kogu keha ulatuses selgelt väljendunud tsonaalsus: kattekarvade alumine vöönd on sinist värvi, pikemate karvade värvus on kogu ulatuses must. Kattekarvadel asub sinisest tsoonist tipu poole tumedama varjundiga osa, millele järgneb valge tsoon (valge rõngas), kattekarvade tipud on mustad. Selline värvuse varieeruvus jätab loori mulje. Kui puhuda karvkattele selja piirkonnas, võib puhtatõulistel küülikutel näha tekkinud rosetil viit erinevat värvusvööndit. Kõige alumine on sinakashall, laius umbes 15 mm; teine piirkond on helehall 12 mm; kolmas on tunduvalt tumedam eelmisest, laius 4 mm; neljas piirkond on valge, laius 5 mm ja viies on must, laius 1 mm. Mida puhtamad ja säravamad on värvitoonid, seda parem on karusnaha kvaliteet.

Vahel võib tšintšiljaküülikute karvkatte põhivärvusel olla pruunikas varjund. See viitab vigadele tõuaretuses ja sellised küülikud on vaja tõukarjast prakeerida. Tšintšiljaküülikut saab edukalt kasvatada ka intensiivselt. Siis tuleks kasutada väiksemakaalulisi isendeid (kuni 4 kg), sest rasketel küülikutel võivad võrkpuurides pidamisel tekkida jalgade haigused.

Ideaalkaal, mille eest näitusel antakse 10 punkti on vahemikus 4,50 –5,50kg.
Punktide jaotavus Euroopa Standardi järgi

Positsioon	Hinnatav positsioon	Maksimaalsed punktid
1.	Tüüp ja kehaehitus	20 punkti
2.	Kehamass	10 punkti
3.	Karvkate	20 punkti
4.	Pea ja kõrvad	15 punkti
5.	Pealiskarv	15 punkti
6.	Aluskarv	15 punkti
7.	Üldmulje	5 punkti
	Kokku	100 punkti

Allikad:

• Euroopa Standard
• Küülikukasvatus 2003, H. Tikk, S.Kangur
• Küülikukasvatus, G. Merisalu
• Küülikukasvataja käsiraamat, G. Merisalu
• The British Rabbit Council