Eesti vutt

Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon. 1976. a. toodi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi töötajate initsiatiivil Kaiaverre vaarao tüüpi vutid Moskva lähedasest koondisest “Kompleks”. 1977. a. alustati Kaiavere farmis uurimistöödega vuttide pidamise, söötmise ja hiljem uue vutitõu loomisega. Viimane kestis alateos 1980. a. kuni 1987. a. aastani, uue Eesti liha-munatüüpi vutitõu tunnustamiseni.

Eesti vuti välimik

Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas ookerpruun, tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt väljenduv alates 3 elunädalast.
Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu. Hoosuled on tumepruunid, heledate vöötidega. Jalgade värvus varieerub heleroosast kuni kollakashallini. Nokk on mustjaspruun heleda otsaga. Kloaagi ümbruse nahk on roosa.
Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on hallikaspruun, heledam kui isasvuttidel. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on aga ühetoonilisem.

 

Tõunäitajad (keskmised)

·         Emane 191 g
·         Isane 169 g
·         Munatoodang 285 muna aastas (max. >300)
·         Tibude kooruvus 79%
·         Noorvuttide säilivus 5-nädalaselt 99%
·         Täiskasvanud vuttide säilivus 97%
·         Söödakulu 1 kg munamassile 2,62 kg
·         Söödakulu 1 kg kehamassile 2,83 kg

Põldvuti bioloogilisi iseärasusi

·         On lennuvõimelised
·         Haudeinstinkt kadunud
·         Väga varavalmivad- alustab munemist 35-40 päevaselt
·         Iseloomult riiakad, kipuvad kisklema
·         Ei ole väga kartlikud
·         Puurimispidamisega kohanevad hästi
·         Pidamistingimuste järsud muutused põhjustavad tugevat stressi- munemine lakkab.

Allikad:

  • Aretustööst Eesti vutitõuga, H. Tikk
  • Tõuloomakasvatus 2-02, lk 10-11 ja 3.02, lk. 22-23
  • Linnukasvatus II, H.Tikk, jt.

Comments are closed.