Nurmkana e põldpüü (Perdix perdix)
Nurmkana ehk põldpüü (Perdix perdix) on faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
Nurmkana sulestik on peamiselt pruun, rind on hall ja saba roostepruun. Emalind sarnaneb isalinnuga, kuid tema kõhualune kastanpruun laik on tunduvalt väiksem isalinnu omast. Erinevad on ka sugupoolte näomustrid ja roostepruuni sulepartii suurus sabal. Sugupooli on võimalik eristada ka näiteks kõrvuti vaadeldes õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Nokk on neil tume ja jalad hallid. Nurmkana kaalub keskmiselt 310-455 grammi. Linnu pikkus nokatipust sabatipuni on 28-32 cm, tiivapikkus 15-16 cm ja tiibade siruulatus 45-48 cm.
Levik
Nurmkana on levinud suuremas osas Euroopast ja Aasia lääneosast ning introdutseeritud Põhja-Ameerikasse (USA ja Kanada), asustab kultuurmaastikke ja metsade piirialasid. Arvukus nii Eestis kui mujal on viimastel kümnenditel vähenenud, põhilisteks mõjuteguriteks loetakse külmasid talvi ning põllumajanduse arengut.
Põldpüüde arvukus on eelkõige seotud just talvistest tingimustest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana.
Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 – 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000. Teda võib näha Eesti mandriosas, kuid on väga haruldane saartel. Teada olevalt on vaid korra s.o 31. märtsil 2014 nurmkanu nähtud Vormsi saarel. Kokku nähti viiepealist salka. Pesitsuseelsel perioodil võib neid kohata enim asulates talveperioodil, suvel esineb kõige rohkem rohumaadel. Kõige rohkem on neid nähtud Harju- ja Tartumaal, sest seal on neile soodsaimad elutingimused.
Eluviis
Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus – karjamaal, heinamaal ning põldudel, toitu otsib ta kodukana kombel siblides. Nurmkana on taimetoiduline liik. Põhilise toidu moodustavad umbrohtude seemned, mahavarisenud teravili, rohttaimede rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod.
Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab tiibadega veheldes veidi eemale, lastes lendu tõustes kuuldavale heli pri-pri-pri. Talvel ööbivad lume all „soojas“, mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib.
Nurmkana on monogaamne lind. Paaride moodustumise aeg on seotud ilma ning lumetingimustega. Niipea kui ilmuvad suuremad lumevabad laigud, hakkavad paarid päeval salkadest eralduma, kogunedes aga ööseks ning külmemaks ajaks salkadesse tagasi. Paarid kehtestavad end oma territooriumil, kukk annab endast teistele isastele teada territooriumihüüuga kirr-ik (kanadel krett-krett) ning aprillis võib ette tulla kukkede võimuvõitlust, mis paistab küll olevat veretu. Kana muneb keskmiselt 16 muna ning haub maapinda kraabitud pesas 25-26 päeva. Üks pesakond aastas, kuid kui esimene pesakond hukkub, siis ka teine, väiksem pesakond. Pesa asub sageli teraviljapõllul, kõige sagedamini nisupõllul, pesa eelistab teha metsa või põõsaste lähedale põlluäärele. Pojad lahkuvad pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida.
Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. 70-90% juhtudel esineb suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline.
Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu.
Eesti Ornitoloogiaühing valis nurmkana Eesti aasta linnuks 2013. Nurmkana kujutatakse Vladimir Taigeri kujundatud miniatuuriga margil aasta linnu raames.
Allikad:
- https://et.wikipedia.org/wiki/Nurmkana
- http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PERPER2.htm
- http://en.wikipedia.org/wiki/Perdix
- http://www.birdlife.org
- http://www.bto.org/index.http
- http://www.iowadnr.com
- http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leh … 01nurmkana
- https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/aastaring-linnuriigis-nurmkana-ja-kanakull-jahitav-ja-jahtija?id=62634494