Siidikana
Pilkupüüdev väga vana Aasiast pärit tõug. Juba Marco Polo (13. saj.) kirjutas oma Aasia reisimärkmetes kanadest, kelle suled nägid välja nagu kassi karv ja olid mustad. 16. sajandi kirjalikes allikates kirjeldatakse siidikanade erilist sulestikku, samuti seda, et lindudel on must nahk ja mustad jalad. Need siidikana tunnused on tänini säilinud ja on fikseeritud ka tõustandardis.
Lindude suled on suleroota (v.a. hoo- ja tüürsuled), nad on sulisjalgsed, uhke tutiga ja viievarbased. Inglise standardi kohaselt võivad siidikanad olla nii habemega, kui ka ilma. Siidikanade nahk on must või tumevioletne, Ameerika Ühendriikides on kõige populaarsemad valge sulestikuga linnud, aga nad võivad olla ka mustad, sinised, kuldsed või põldpüüvärvuselised.
Siidikanad on asjaarmastajate hulgas väga populaarsed – lisaks ebaharilikule sulestikule on nad väga rahulikud, sotsiaalsed ja suurepärase emainstinktiga ning isegi kuked on head „lapsehoidjad“.
Juhul, kui pole inkubaatorit ja on tahtmine ise tibusid välja hautada, siis on siidikanade pidamine „kindla peale minek“, ka siidikanade ristandid on hea haudeinstinktiga. Siidikanade haudeinstinkt on nii tugev, et nad on nõus munade peal istuma ka kauem kui kolm nädalat ja nendega saab edukalt välja hautada ka näiteks parditibusid. Pardid, erinevalt muskuspartidest, on teatavasti üsna „laisad“ haudujad. Pidamisel tuleb aga silmas pidada seda, et hea ja malbe iseloomu tõttu ei peaks siidikanu koos pidama agressiivsete tõugudega, kes kipuvad neid türanniseerima. Oluline on jälgida, et nende sulestik ei märguks, nad ei tohiks kunagi vihma kätte jääda, vastasel juhul võib keha liialt jahtuda, linnud jäävad haigeks ja võivad surra.
Siidikanad kuuluvad väiksemate kanatõugude hulka, kuked kaaluvad ligikaudu 1,8 kg, kanade kehamass on umbes 500 grammi võrra väiksem, bantamid on päris tillukesed, vaid 500-600 grammi raskused. Mune annavad nad omajagu, kui just haudumiskihu peale ei tule. Et siidikanad on väikesed, siis on ka nende munad väiksemad kui tarbija poest ostma on harjunud.
Allikad:
- Tõuloomakasvatus 1/2018, Aleksnder Lember, Janek Prits