Aasia kivikana (Alectoris chukar)
Pesitseb samasuguses ümbruskonnas nagu lähim sugulane kalju-kivikana, kuid laskub ka madalamale ja esineb põldude ja karjamaade jms ümbruses taimkatteta laikudel, ka kõrbelaadsetel mägismaadel. Euroopas arvukus kahanenud. Pelglik ja raskemini silmatav kui kalju-kivikana. Haudeperiood 22-24 päeva.
![Aasia kivikana, foto Estfarm](https://estfarm.ee/wp-content/uploads/2024/05/Aasia-kivikana-3_InPixio-709x1024.jpg)
![Aasia kivikana, foto Estfarm](https://estfarm.ee/wp-content/uploads/2024/05/Aasia-kivikana-1_InPixio.jpg)
Välistunnused
Nagu kalju-kivikana; erinevuseks:
- kollase varjundiga valge kurgulaik, vahel selle all rinna keskel mõned mustad tähnid;
- lai hajus helme kulmutriip, mis ei küüni laubani;
- silma taga pruun triip;
- pruunikas ülalpool.
![](https://estfarm.ee/wp-content/uploads/2024/05/aasia-kivikana-4_InPixio.jpg)
![](https://estfarm.ee/wp-content/uploads/2024/05/Aasia-kivikana-2_InPixio-704x1024.jpg)
Häälitsused
Territooriumihüüd vahelduv, sageli rütmiline seeria rutakas galopitaktis ja karedahäälsete lühikeste ühesilbiliste kimedate helidega algav häälitsus „g aga g aga ga tšatšakkera tšatšakkera-tšatšakkera-….“; vahel lihtsamakoeline, nt. tšak tšak tšak tše-tšak truk-ku truk-ku truk-ku…“.
Allikad:
- Linnumääraja, Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja, Olav Renno 2012