Faveroll (Faverolles)

Faverolli tõug aretati 1860. aastatel Põhja- ja Kesk-Prantsusmaal, Houdan ja Faverolles külade läheduses, millistest viimase järgi sai tõug ka oma nime. Faverolli tõugu käsitletakse nii liha-muna – kui ka lihakanatõuna. Faverolli tõug aretati hudaani, tumeda braama, kotšini ja hõbedase dorkingi tõu ristamisel.

1886 aastal kui tõug imporditi Suurbritanniasse ristasid kohalikud kanakasvatajad faverolle tõugu veel sussexi, orpingtoni ja india võitluskanaga.

Faverollid on suurekasvulised, kuked kaaluvad 4…5 kg ja kanad 3,4…4,3 kg. Jalad on viievarbalised, sulgedega kaetud. Paljuvarbasuse kutsub esile dominante autosoomne geen Po. Normaalselt on kanadel neli varvast, kuid näiteks faverollil viis. Viies varvas areneb esimese normaalse varba kohale ja see on normaalsest varbast pikem.

Pea näoosa katab kukkedel sulgedest täishabe, kanadel põskhabe. Linnud on lihtharjaga.  Levinumad lõhevärvilise sulestikuga faverollid, kuid tuntakse ka mitmeid teisi värvusi nagu nt. mustad, valged, õlekollased, käovärvi, sinised jt. Tibude sugupool on sulestiku värvuse järgi hästi eristatav (kukkedel on selg ja tiiva hoosulgede väline külg valge).

Kanad on head munejad ka talvel, munedes keskmise suurusega (55…65g) roosakas helepruune mune. Aastane munatoodang 160-200 muna. Linnud on väga kvaliteetse lihaga ning neid kasutatakse ka uute broilerikrosside loomisel.

Allikad:

• • www.pikk.ee- Kanatõud
  • Linnukasvatus I, Harald Tikk, Viive Tikk jt. Tartu 2007
  • Britsh Poultry Standards 5th Edition, Victoria Roberts, 2003
  • Popular Poultry Breeds, David Scrivener, 2009