Hall-paabufaasan (Polyplectron bicalcaratum)

Hall-paabufaasanil on halli-pruunikirju sulestik, kere ülapoolel on valkjad täpikesed. Tiibadel ja selja eesosas on tumerohelised läikivad laigud, mis helgivad violetselt, purpurselt ja sinimetalselt. Iga suur lapergune laik on järjestikku ääristatud musta, pruuni ja valkja ringiga. Peas on pikk tutt. Pea paljad osad on hallid. Isaslinnu pikkus on 65-75 cm, millest saba 23-25 cm.

Leviala

See faasan on lääne suunas levinud Butaanist Myanmarini, idani Taimaal ja lõunasse Kolkatani.

Looduses

Paabufaasanid paiknevad sealhulgas jõesängi läheduses tihnikutes, kuid eelistavad tihedat, igihaljast metsa, kus on tihe põõsastik, mitmeaastased rohttaimedest ja bambusega alusmets, tänu millele saavad linnud elada varjatult. Paabufaasanid toituvad teraviljast, marjadest, seemnetest, metsikutest viigimarjadest ja ploomidest, aga ka putukatest nagu näiteks termiitidest. Söögi otsingul liiguvad linnud alusmetsas väga vaikselt ja märkamatult.

Paljunemine

Linnud elavad reeglina paaris või väikeste peredena. Lindude mänguajal demonstreerib isaslind emaslinnule oma suursugust sulestikku. Ta kergitab sabasuled üles ja raputab neid. Sirutab tiibu, et emaslind näeks vikerkaare värvides sillerdavaid “täppsilmi”. Muneb üks või kaks muna, kuid seejuures võib emane muneda ja haududa järjestikku mitu korda. Vangistuses hoitud emaslinnud võivad muneda iga aasta 8 kuni 14 muna. Haudumisprotsessis osaleb ainult emaslind. Noorlinnud järgivad vaid ema ja otsivad kaitset tema saba all.

Ülalpidamine

Vaatamata oma troopilisele päritolule kohanevad paabufaasanid võrdlemisi kiiresti uute kliimatingimustega, kuid hoida tuleb neid avarates aedikutes, kus on soojustatud kuur. Nad sobivad kokku teiste lindudega (tuvid, haned, pardid), küll aga mitte omasugustega või teiste kanalistega. Argusfaasanitega on neil eriti vaenulikud suhted, kellega nad jagavad sarnast sulestikuvärvust ning kes ei anna neile rahu, pidevalt neid jälitades. Harjumuste poolest on paabufaasanid rohkem sarnased kodukanadega kui paabulindudega. Nad on rangelt monogaamsed ning seetõttu neid tuleb hoida paaris. Isaslindudel on väga peened ja graatsilised liigutused, eriti mängu ajal: nad sirutavad tiibu ja saba, kõnnivad tähtsal moel emaslindude järel.

Looduses toituvad paabufaasanid peamiselt väikestest selgrootutest ning seepärast on vangistuses vaja neid toita pehme söödaga, kus on palju loomset valku: jahuussid, kärbsevastsed, peeneks lõigatud või hakklihamasinast läbi lastud liha, keedetud kanamunad. See sööt segatakse peenestatud saiakuivikutega ja riivitud porgandiga. Need faasanid reeglina ei söö rohelist ning seepärast võib voljääri, kus linde hoitakse, haljastada eri taimedega. Erinevalt teistest selle alamliigi lindudest, ei otsi paabufaasanite pojad sööta maast – hoopiski saavad nad esimestel nädalal saavad toitu ainult ema nokast. Kana püüab omakorda, leides söögi, mitte toita poegi nokast, vaid meelitada neid selle juurde. Faasanipojad ei kipu maapinnal olevat sööta puutuma, ja peidavad end ema saba alla ning tulevad välja siis, kui tahavad väga süüa. Seepärast sel hetkel vajalik neid toita pintsettide abil või käest. Esimesel nädalal piisab ühele linnupojale kuuest jahuussist. Sööt peab olema kindlasti elus ja liikuv, et äratada linnupoegades selle vastu huvi. Sel perioodil on etem anda värskelt koorunud vihmausse, sest tänu kõva kitiinikihi puudumisele seedivad nad neid paremini. Pooleteise- kuni kahenädalased faasanipojad alustavad vihmausside söömist, aga toituvad ka peenestatud keedetud munakollasest, mis on segatud pehmesöödaga, ning sarnaselt teistele faasanitele söövad maast.

Paabufaasanite poegade kasvatamise tõhustamiseks soovitatakse inkubeerida paabu- ja kuldfaasanite mune koos.Kuldfaasanite pojad võtavad juba esimestest elupäevadest toitu maast ning paabufaasanite pojad, võttes üle selle toitumise harjumuse, hakkavad lõpuks samuti toitu maast võtma. Sellise variandi korral on hea, kui toidetakse üheaegselt 4 paabufaasani ja 2 kuldfaasani poega.

Paabufaasanite haudumisel inkubaatoris peab temperatuur olema 33,5 ºC, niiskus 60-70%; koorumine kestab 24 h. Kolmenädalaselt on noorlinnud iseseisvad ning tiibade arenemisel on nad võimelised lendama õrrele kuni 1,8 m kõrgusele. Eluea pikkus on kuni 15 aastat.