Kuldfaasan (Chrysolophus pictus)

Looduslikult pesitseb kuldfaasan Kesk-Hiina mäestikualadel. Sisse talutud Suurbritanniasse alates 19. saj lõpust; vähemalt kaks iseseisvat asurkonda (Edela-Šotimaal, Kagu-Inglismaal), kus on männi- ja lehisenoorendikke, samuti segametsa rikkalikku alustaimestikuga. Lähisugulane teemantfaasaniga.

Välistunnused

Isased eksimatult äratuntavad. Vaatamata oma erepunase värvunud alapoolele ja külgsabale ning kollasele kiirule ja tagaseljale õnnestub taimede varjus redutaval kukel sageli avastamata jääda. Paarismängu ajal kergitab lehvikuna oranžkollast kuklalakka. Isaste pikkus 90-105cm sh saba u 60-70cm).

Emasfaasani võrdlemisi pikk saba ja jalad jätavad mõneti haprama mulje. Nii kuld- kui teemantfaasani kana erineb kanafaasanist veidi tumedama ja tihedamalt vöödilise sulestiku ning kohevama kuklasulestiku poolest. Erineb teemantfaasanist veidi heledama kollakaspruuni põhivärvusega lauba ja kiiru eesosa, vaevumärgatava kollaka silmaümbrise naha, kollakate jalgade, vöödilise kõhu ning pisut ähmasemate sabavöötise poolest. Emaste pikkus 60-80cm (saba u 30-35cm).

Häälitsused

Isase mängulaul, tavaliselt kevaditi kuuldav, on ühe- või kahesilbiline kare läbilõikav „ähk“ või „äh-ehk“ (teine silm on noodi võrra kõrgem). Territooriumihüüd on kõrgema tooniga. Üldiselt kaunis vaikne.

Allikad:

• Linnumääraja, Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja, Olav Renno, 2012