Must ida-india part 

Nimetused erinevates keeltes:

Canard Smaragd (prantsuse keeles)
Pato del Labrador (hispaania keeles)
Smaragdenten (saksa keeles)
Smeraldo Labrador (itaalia keeles)

Musta ida-india pardi ajalooline päritolu ei ole päris üheselt selge, aga ühes on enamus allikaid veendunud, et vaatamata nimele ei pärine antud tõug Kagu-Aasiast.

Ühtede arvamuste kohaselt on must ida-india part aretatud Ameerika ühendriikides 19 sajandil.

Teised jälle arvavad, et lind pärineb Buenos Airesest ja toodi 1850 aastate alguses Suurbritanniasse. Samas mõningate allikate kohaselt olid need linnud Londoni Zooloogia Seltsis olemas juba 1831. aastal nime all „Buenos Ayres Duck.

Ida-india pardid on suhteliselt haruldased pardid ja neid kasutatakse peamiselt dekoratiivlindude, näituselindude või lemmiklindudena.

Linnud on lennuvõimelised.

Ida-India pardid on kääbustõug, sulestiku värv on must, metalse roheka helgiga. Silmad tumedad, jalad musta värvi. Emastel partidel võivad teisel aastal ilmneda üksikud valged suled, mille hulk võib aastatega suureneda. Isastel valgeid sulgi esineda ei tohiks ning sellise puudusega isaslinde aretuses ei kasutata.

Emaste kaal 0,7-0,8 kg ja isaste kaal 0,9kg

Munevus on üldiselt halb, kuid sõltuvalt liinist munade hulk varieerub 25-100 munani aastas. Esimesed munad on tumehallist kuni täiesti musta värvuseni varieeruvad, munemisperioodi keskel omandavad tumehalli või sinise värvuse.

Allikad:

• https://en.wikipedia.org/wiki/East_Indie
• http://domestic-waterfowl.co.uk/bei.html
• https://poultrykeeper.com/duck-breeds/black-east-indian-ducks/