Braekel/ Brakel

Braekel tõu ajalugu:

Braekel või Brakel on üks vanim Euroopa kana tõug. Braekeli ajalugu ulatub aastasse 1416, mil ta nimetati üheks edukamaks kanatõuks Brakel piirkonnas Belgias.

Sada aastat tagasi võis Braekel kanu leida igast väiksest talust. Sellepärast teati seda tõugu igas taluõues. Teised nimed sellel tõul olid „Igapäeva muneja“, „Hall valge kael“ ja „Nunnade kana“. Kanad olid hinnatud inimeste poolt, kuna nad munesid väga hästi ja nende liha oli väga heade maitseomadustega.

On täheldatud, et minevikus seda tõugu söödeti ainult õhtuti. Päeval nad siblisid ja otsisd ise usse, putukaid, seemneid ja sõid umbrohtu. Tõug sai tugevaks tänu sellele, et  jäid ellu vaid kõige tugevamad, kiiremad ja tervemad. Tänu looduslikule valikule arenes välja tugev tõug, mis oli vastupidav igas kliimas.

Aastal 1898 loodi külas nimega Netherbreakle esimene Braekel selts. Nimi „Braekel“ on tuletatud küladest nimega OP ja Netherbreakle. Ninove, Geraadsbergen ja Oudenaarde piirkondades aretati Braekel tõugu intensiivselt ja linde ning nende mune müüdi kohalikel turgudel.

Braekel kanu aretati nii palju, et nad nägid välja küllatki erinevad. Osadel oli hobuseraua märk sulgedes ja teistel oli sirge riba, mis on tänapäeva standardis nõutud. Erinevates piirkondades aretatud Braekel kanade välimikud erinesid ja tõule anti erinevaid nimesid, nagu näiteks : “La Poule d’Hernies”, “Het Hoen van Ronse”, …  . Ühes Hollandi külas nimega Chaam leiti Braekeli tõug kellel olid oranžid silmad. Teistes piirkondades püüdsid aretajad aretada seda tõugu liha tootmise kanaks. Lõpuks oli nii palju sorte nimega „Brakel“, et ükski nendest ei vastanud standardile, mis loodi 1899 aastal.

I maailmasõda põhjustas Braekel populatsiooni languse, kuna Braekel tõukanu kasutati söögiks. Braekel populatsiooni üritati uuesti taastada, kuid II maailmasõja ajal langes see jälle. 1968 aastal seda tõugu peaaegu enam ei olnudki. Peale sõda oli tõuaretus väga limiteeritud.  Braekel tõug oli väljasuremise äärepeal.

1971 aastal moodustasid grupp entusiaste uue Braekel seltsi. Sellel ajal võis tervest Belgiast leida ainult viis Braekel kana. Selle grupiga pandi paika tõuaretuse programm. 1980 alates on järkjärgult Braekelite arvukus tõusnud. 1996 aastal pidas selts 25 aasta juubelit. Liikmeid oli 120, enamik nendest liikmetest aretasid hõbedat ja kuldset Braekelit.

Peale nende kahe põhivärvi eksisteeris ka valge- kollane kael, sinine, valge ja must. Kääbus tõuge on ainult hõbedane ja kuldne ning neid on aretada väga raske.

1983 aastal ilmus välja raamat Braekel tõu kohta, mille nimi oli „Braekel kana“. See raamat andis detailse tõu ja tõustandardi kirjelduse. 

Tõu kirjeldus:

Linnud on pikliku keha, laia ja sügava rinnaga, püstise kehahoiakuga. Pea on võrreldes kehaga väike, nokk sarv-värviline, lehtharjaline (viie kuni kuue sakiga), millel võivad olla tumedamad pigmendi laigud, lotid on punased, keskmise pikkusega ja ümarad. Silmad suured musta iirisega. Kael on keskmiselt pikk ja veidi kaarduv, saba on pikk ja hästi arenenud. Jalad ja varbad pikad ning plii sininse värvusega. Kannused on kukkedel hästi arenenud.

Tänapäeval eksisteerivad ainult hõbedased ja kuldsed Braekelid.

Tõu omadused:

Braekel kanad sobivad hästi vabapidamisse, kus linnud saavad ise omale toitu otsida. On täheldatud, et liigne söötmine (ületoitmine) vähendab nende munatoodangut.

Braekel kanad hakkavad varakult munema. Munevad valgeid mune ning toodavad aastas 180- 200 muna. Muna keskmine mass 55…60g. Teisel ja kolmandal aastal jääb munatoodang väga heaks, mis eristab neid teistest kanatõugudest. Kanad lähevad harva haudele. Tõug ei ole eriti sobilik näitusele, kuna on väga aktiivse iseloomuga, kuid linnud on väga ilusad.

Kuked kaaluvad 2,75 kg ja kanad 2,5kg.

Allikad:

  • Kippen Rassenpagina- Braekel Hoen
  • AzHatchery- Braekel, Kempisch Fowl (Campine)
  • FeatherSite- Braekels a.k.a. Brekels
  • The Brakel Poultry Club

Comments are closed.