Plimutrok

See lihtharjaga tõug on aretatud liha-munakanatõuna USA-s Plimouthi linna ümbruses (tunnustati tõuna 1868. a). Aretusel kasutati mitmeid tõuge: musti hispaania kanu, valgeid kotšine, viirikuid dominikaani kanu, dorkinge, jaava musti kanu.

Käesolevaks ajaks oli plimutroki tõug intensiivse selektsiooni tõttu lihaomaduste suunas kujunenud üheks populaarsemaks lihakanatõuks. Sulestiku värvuse järgi eristatakse 8 teisendit (valged, mustad, viirikud, õlevärvilised jt.). Sulestiku valge värvus on plimutrokkide retsessiivne omadus, mistõttu järglastel võib esineda ka hallikaid või tuhkhalle sulgi. Viirikutel plimutrokkidel on igal sulel selgelt eralduvad hõbedased ja hallikasmustad viirud. Kanadel on värvus tumedam. Tibude udusulestik on must, heledate laikusega kõhu peal. Viirikuid plimutrokke peetakse mõnel maal (näiteks Kanadas) kui lihakanu, teistes aga kui munakanu, kasutades neid ka ristamiseks munakanadega. Enamlevinud on valged plimutrokid, keda kasutatakse põhilise emasvormina kanabroilerite tootmisel.

On saadud juba ka dominantse valge sulestiku värvuse geeniga plimutrokiliinid, mis on ristamiseks eriti sobivad. Eestisse toodi möödunud sajandi I poolel sisse viirikuid plimutrokke. Plimutroki kanadel on tugevasti arenenud jalgade ja rinna piirkonna lihased, 6- nädalalselt kaaluvad plimutroki tõugu kanad keskmiselt 1,9 ja kuked 2,1kg. Täiskasvanud kanade standardkaal on 2,7….3,4kg, kukkedel 3,6…4,3kg.

Aastas munevad kanad 160-170, paremates karjades ka kuni 200 muna. Muna keskmine mass on 56…65g, koor helepruun. Iseloomult on plimutrokid rahulikud.

Allikad:

• Linnukasvatus I, 2007