Emu (Dromaius novaehollandiae)

Välimus

Pikkus 150-190 cm, kaal 30-55 kg. Emu on võimeline jooksma kiirusel 50 km/h. Linnul on pikk kael ja jalad. Emu kael on tuhm-sinine ja on hõredalt kaetud sulgedega, mis varieeruvad pruunides ja hallikas-pruunides värvustes. Nad imavad endasse soojasid päikesekiiri. Kummalgi jalal on kolm varvast kolme lüliga, erinedes jaanalinnust, kellel on mõlemal jalal kaks varvast. Emudel on ka tiivad, mille pikkuseks umbes 20 cm ja tiiva tipus on väike küünis. Emu lehvitab tiibu siis, kui on mõne tegevusega väga hõivatud. Sulestik muutub vastavalt ümbritseva keskkonna ilmastikutingimustele. Sulestik peab võimaldama ülekuumenemise vältimist palavuse ajal ja samal ajal ka külmumise ärahoidmist külmadel, tuulistel öödel. Nagu ka jaanalinnud on emud võimelised end mugavalt tundma ka järsu temperatuurimuutuse puhul. Nende eksootiliste lindude ülalpidamisel sarnases kliimas nagu Venemaal, tasub arvestada sellega, et nad peavad hästi vastu temperatuuril kuni -10°С.

Emu kaelal on nn “kotike”, kus asub trahhea ning mis on eriti märgatav sigimisperioodi ajal. Kaelakott on ligi 30 cm suurune, mahuline ja õhukeste seintega. Sissehingatav õhumass, mis kotist läbi käib mõjutab otseselt emu hääletugevust ja -kõrgust. Emased isendid kipuvad karjuma valjemini kui isased. Emu kõne koosneb valjudest buumidest, põrinast ja röhitsemisest. Neid häälitsusi on võimalik kuulda ka 2 km kauguselt. Häälitsus luuakse kaelakotis ning võib erineda vastavalt isendi soole.

 Leviala

Emu paikneb suuremal osal Austraalia mandrialast, kuigi ta väldib tihedalt asustatud piirkondi, tihedaid metsasid ning läbikuivanud alasid.

 Looduses

Toitub peamiselt viljadest, juurtest, murust ja muust kasvumaterjalist. Enamasti söövad varahommikul. Tihtipeale kipuvad meelsasti toituma ka teraviljast, tulenevalt sellest rikuvad ka kahjusid rikkudes teraviljapõlde. Lisaks toituvad ka putukatest. Emud joovad kord päevas või öösel, kuid võimalusel ka tihedamini.

Emu on võimeline jooksma kiirusega 50 km tunnis. Nende pikad jalad võimaldavad astuda 275 cm pikkuse sammu. Emud on rändlinnud, seega võivad nad läbida pikki vahemaid toiduotsingu eesmärgil. Nagu ka jaanalindudel, pole emudel hambaid, seega neelab ta ka kiviklibu, klaasipuru ning metallitükikesi toidu peenestamise eesmärgil. Emu armastab veeta aega vees ja samuti oskab ka ujuda.

Looduses võib emu elada alates 10 kuni 20 aastaseks.

Paljunemine

Emu munad on tumedad. Emane seisab isasega vastamisi, langetavad oma pika kaela ning kõigutavad oma pead maapinna vahetus läheduses. Isane emu teeb eeltööna ise pesa valmis ning pärast säärast pulmatantsu viib sinna oma valitud südameleedi. Sigimisperioodiks mai-juuni. Emased satuvad tihti omavahel kähmlustesse, juhul kui nad ei suuda kavalere ära jagada. Kõige rohkem puudutab see ilma paariliseta isast – just siis püüavad emased selgeks teha, kes neist on vääriline loomaks pere ihaldatud poissmehega. Sellised kaklused võivad kesta kuni 5 tundi. Emane muneb korraga mõne muna, munedes ühe muna igapäevaselt või ülepäeva, vahel ka 3-päevase intervalliga. Keskmiselt kannab emane 11-20 muna, iga muna kaaluga 700-900 grammi. Ühte lehtedest ja okstest valmistatud pesasse võivad muneda mitu emast.

 Järglaste haudumisega tegeleb ainult isane emu. Haudumisprotsessi vältel, mis kestab ligi 2 kuud, sööb ja joob isane harva. Haudumise ajal on munad tumerohelist värvi, koorumise ajal aga muutub munakoore värv mustjas-violetseks.

Pojad kooruvad 56 päeva pärast ning sündimise hetkel kaaluvad ligi 500-600 grammi. Nad arenevad ja muutuvad aktiivseks üsna kiiresti ning juba paar päeva pärast koorumist lahkuvad pesast ning 5-24 tunni jooksul hakkavad isal sabas käima. Pojad kooruvad juba nägijatena, udusulgedega kaetud ning maskeerumise eesmärkidel on nende sulestik juba sündides pruuni-vöödiline. Kolme kuu pärast vöödid kaovad.

Isane hoolitseb oma pesakonna eest 7-8 kuud, seejuures kasvatades oma järglasi üksi, ilma  emase juuresolekuta. 

Ülalpidamine

Emude kasvatamisel tuleb silmas pidada, et täiskasvanud isend vajab 10-15 ruutmeetrit (linnupoeg – umbes 5 ruutmeetrit) ning 50-60 ruutmeetrit õueala. Kuna emud on väga liikuvad, on tarvis kõik piirded ja postid kinnitada väljastpoolt. Emud on lennuvõimetud, seega 150-180 cm kõrgusest aiast peaks piisama. Kui soovite kasutada võrku piirdena, tuleb kindlasti jälgida avause suurust ning et see oleks emu peast väiksem vältimaks pea läbipistmist ning viga saamist. Samuti peaks töötlema võrgu ülemise ääre teravad osad. Peamise osa ülalpeetava emu dieedist moodustab kombineeritud sööt. Sinna lisatakse teraviljasegu, muru, hein, leib, köögiviljad, juurviljad ning liha-, piima- ja kalajäägid. Täiskasvanud emu isend sööb päevas ligi 3 kg sööta. Emud ei oska närida, mistõttu on tarvis neile pakkuda peenestatud muru ja heina, muidu võivad söögitoru ja/või soolestik ummistuda.

Munade haudumine kestab 53-66 päeva. Esimesed ja viimased 2 nädalat sellest perioodist ei tõuse lind pesast üldse. Haudumise jooksul võib ta oma kaalust kaotada kuni 16 kg. Kasvandustes asendab isast inkubaator, mille temperatuur peab olema 37-38° C ning õhuniiskus mitte alla 40% ja mitte üle 70%. Emu elab hästi üle külmad ilmad ning kohandub uute tingimustega kiirelt. Vaatamata sellele, peaks munemis- ja haudumisperioodil optimaalne temperatuur olema vähemalt 13-15° C. Noorlindude alas peaks temperatuur olema 18-20° C.

Suvel piisab vaid varjualusest, et linnud saaksid päikese eest varju minna.

 

Comments are closed.