Rootsi sinine part

Rootsi sinine part aretati 19 sajandil Pommeri hertsogkonnas, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, kaasajal kuulub sealne piirkond Poola ja Saksamaa koosseisu.

Hiljem hakati tõugu aktiivselt importima ka teistesse Euroopa riikidesse.

2007. aastal oli Rootsis aretuses ainult 148 lindu ning tõug tunnistati kriitilises seisus olevaks. Aastaks 2014 oli populatsiooni hulk nii piisavalt kasvanud, et tõug tunnistati ohustatud tõuks.

Tõu iseloomustus

Tõug loodi karmis kliimas, seetõttu on tal hea immuunsus ja võime kiiresti kohaneda. Rootsi partide iseloom on rahulik, tasakaalukas, nad harjuvad peremehega väga kiiresti. Nad ei ole toidu suhtes valivad ja söövad absoluutselt kõike. Tänu heale külma taluvusele sobivad rootsi sinised pardid ideaalselt külmema kliimaga riikides kasvatamiseks.                                                         

Rootsi sinise pardi keha on üsna suur, selg lai, tiivad pikad. Pea kuju on lamenenud nokaga, ovaalne. Isastel on heleroheline-kollane nokk, emastel aga sinakasroheline kuni must nokk. Jalad on tugevad. Värv võib olla valge, hall ja oranž.

Suuruselt on tõug keskmise suurusega, isane kaalub 3-4 kilogrammi ja emane kaalub 2,5-3,5 kilogrammi.

Muneb kuni 100 muna aastas, mõningate allikate kohaselt ka kuni 150 muna aastas, kaaluga 80-90 grammi

Haudeinstinkt on halb.

Kahe sinise sulestikuga linnu järglastest omab ainult 50% sinist sulestikku, 25% on musta sulestiku ning valge rinnaesisega (mustad rootslased) ja ülejäänud 25% on helehallid või pärlihallid (hõbedased rootslased). Nii, et kui soovite kindlasti sinist värvi sulestikuga isendeid, siis tuleb valida heterosügootsed vanemad, kes on mustade ja hõbedaste värvide kandjad.

Allikad:

• https://geomedia.top/utki-shvedskaya-golubaya/
• https://www.agro-biz.ru/pticevodstvo/utka-shvedskaya-golubaya.html
• https://www.kury-nesushki.ru/viewtopic.php?p=2814&sid=f7554afec64c3a93da239aaa671e5e3b#p2814