Kanalest

Kanalest ladinakeelse nimetusega Dermanyssus gallinae on olnud munatootmises probleemiks juba aastakümneid. 2017 aastal hinnati kanalestaga tabandunuks 83% Euroopa põllumajandusettevõtetest ja munatootmisele tekitatud kahju 234 miljonile eurole. Kuna tegemist on süveneva ja tootmisele suurt majandusliku kahju tekitava probleemiga, siis on viimastel aastatel hakatud rohkem ka teaduslike uuringuid teostama ja paremaid lahendusi otsima.

Mitmetest uuringutest nähtub, et üheks suuremaks kanalesta levikut soodustavaks mõjuteguriks Euroopas osutus Euroopa Liidu direktiiv, mis keelustas alates 2012 aastast munakanade pidamise traditsioonilistes puurides . Kuigi mainitud normatiivakt oli kavandatud kanade heaolu tõstmiseks, siis kaasnes sellega ka uute nö täiustatud puurikomplekside ehituslikult keerukamaks ja detaili rohkemaks muutmine, mis soodustas kanalestade levikut ja paljunemist. Parema paljunemis keskkonna põhjus on lihtne, uutes puurisüsteemides on kanalestal palju rohkem peitumis ja paljunemis keskkonda, kui vanades puurisüsteemides ning ka paremad võimalused peitumiseks traditsiooniliste tõrjemeetodite eest.

Teiseks oluliseks keskkonna teguriks, mis soodustab kanalesta paljunemist ja levikut on kliima soojenemine.

Kolmandaks levikut soodustavaks teguriks on uute tõhusate kontrollimeetodite jätkuv puudumine ja mitmete mõjuvate toimeainete ohtlikuks tunnistamine ja keelustamine Euroopa Liidus.

Kellega meil siis tegu on e tunne oma vaenlast!

D.gallinae ehk kanalest on kollakashall (nälginult) kuni erepunane (pärast vereimemist) ja 0,6-0,8 *0,4 mm parasiit. Täiskasvanud emased on verd täisimenult umbes 1mm pikad.

Tabandab väga paljusid erinevaid looma-ja linnuliike, sh ka looduslike:

  • Kanad
  • Kalkunid
  • Haned
  • Pardid
  • Tuvid
  • Dekoratiivlinnud
  • Varblased
  • Kuldnokad
  • Hobused
  • Koerad
  • Küülikud

Loetelu alusel võib teha suhteliselt lihtsaid järeldusi nii leviku osas, kui ka erinevate loomaliikide koos pidamise riskide kohta. Ka peaks vabapidamis lindude omanikel tunduvalt lihtsam olema vastata kohati lausa paranoiliseks muutuvale probleemile, kes kurat küll mulle need lestalised edasi andis või paremal juhul, et kuidas nad küll minu lindudele sattusid. Luues oma lindudele vabapidamise näol võimaluse paremaks heaoluks ja loomuomasemaks käitumiseks, loome me samaaegselt ka paremad võimalused igasugu parasiitide nakkumiseks looduslikust keskkonnas.

NB! Oluline on mitte ajada segi kanalesta ja suleväivi (väga paljudel juhtudel seda tehakse)

Erinevalt suleväivist, kes elab ja ka paljuneb linnu sulestikus, kanalest ei ela ja ei paljune linnu kehal või sulestikus. Kanalest elab ja paljuneb hoones ja inventaril. Tegemist on varjatud eluviisiga parasiidiga ja pealiskaudsel ülevaatusel võivad nad märkamata jääda. Massiliste tabandumiste korral on teda ka päeval inventaril näha, kuid vähema hulga puhul on kontrolli mõttekam teostada pimedas, kui valguspäev on lõppenud. Ka toitub ta valdavalt eelkõige öösiti seetõttu päevasel ajal lindude kehadel valdavalt lesti pole, samuti lahkuvad nad surnud lindudelt.

Tasub kontrollida

  • Lindude pesasid või munemise asemeid
  • Õrte aluseid pindasid
  • Erinevaid pragusid
  • Inventari liite kohtasid

Arenemistsükkel

  • Emased kanalestad munevad elu jooksul mitu korda 4-8 muna, kokku keskmiselt 23 muna.
  • Esmakordselt munevad täiskasvanud lestad 12-24 tundi pärast vereimemist.
  • Munast kooruvad 2-3 päevaga kuuejalgsed vastsed, kes ei toitu.
  • Vastsetest areneb pärast kestumist kaks neidisjärku ja valmik, kes kõik imevad verd 0,5-1,5 tunni vältel.
  • Kogu arenemistsükkel kestab soojas ruumis (20-25 kraadi) ja 70% suhtelise niiskuse juures 7-12 päeva.
  • gallinae eluiga on keskmiselt kaks kuud.

 

NB ! Kanalestad elavad toitumata 5-9 mõningatel andmetel kuni 10 kuud.

Nagu arenemistsüklist nähtub, siis on kanalesta ideaalseteks arenemistingimusteks vajalik umbes täpselt munakanala optimaalne sisekliima. Ehk siis, mida paremad on lindla sisekliimast tulenevad tegurid munatoodangule, seda paremad on nad ka kanalesta arenguks. Ka on lesti rohkem suvekuudel.

Terviseprobleemid

  • Häirivad linde tekitades stressi ja laskmata neil magada.
  • Imedes lindude verd, eritavad nahasse toksilist sülge.
  • Lindude nahas tekivad torkekohtadele punased kihelevad kublad, raskekujulise tabanduse korral areneb nahapõletik, paiguti langevad suled välja.
  • Võivad tungida linnu kuulmekäiku ja hingamisteedesse, põhjustades tasakaaluhäireid, erutust ja turtsumist.
  • Rohke tabanduse korral muutuvad linnud öise häirimise, verekaotuse ja mürgisest süljest põhjustatud intoksikatsiooni(mürgituse) tõttu aneemiliseks.
  • Lindude munevus ja massi-iive vähenevad.
  • Noorlindude, eriti vastkoorunud tibude hulgas võib esineda lõpmist.
  • Äärmuslikel juhtudel võib Gallinae nakkuskoormus olla nii suur, et kanad võivad surra raske aneemia all.
  • Vuttide puhul võib väga suure tabandumise korral esineda samuti lõppemist ka täiskasvanud isendite hulgas.

Uuringutega on tõestatud, et munakana võib lestade tõttu kaotada ühe õhtuga 3 % organismis olevast vere kogusest!

Mis kanalesta problemaatilisust kordades tõstab on see, et lisaks otsesele toimele kana tervisele on tegu ka inimeste, loomade ja lindude viiruslike ja bakteriaalsete patogeenide vektoriga (erinevate haigustekitajate edasikandjaga). Näiteks ka meie linnukasvatuses väga levinud tekitajate : Escherichia coli, Pasteurella multocida, Salmonella gallinarum ja Salmonella enteritidis jne.

Teadusuuringutega on kinnitust leidnud, et nakatunud kanalt verd imedes Pasteurella multocidaga nakatunud kanalest oli nakkuse edasikandjaks veel kolm kuud peale nakatumist.

Salmonella bakter tuvastati lestas ka 4 kuud peale kana verest nakkuse saamist.

Ohtlikust lisab ka see, et tegu on ka väga hea zoonootiliste (inimesele edasi kanduvate) patogeenide vektoriga. Ehk siis ohustatud on ka lindlates töötavad inimesed.

Siit ka üks võimalikke põhjuseid millega tuleb arvestada oma linde mistahes bakteriaalse nakkuse korral ravides. Ravides küll linde laboris tuvastatud patogeeni suhtes ja laboris määratud ravimitundlikkuse alusel, olles teostanud ka ruumide ja pindade desinfektsiooni õigete ja konkreetsele patogeenide mõjuvate vahenditega……ei tohi unustada ka kanalesta olemasolu kontrollida. Ka juhul kui ruumidel on lastud pikemalt tuulduda ja loomkoormusest puhata, tuleb meeles pidada, et kanalest suudab toitumata elada kuni 10 kuud, kui temperatuur just üle 45 kraadi ei tõuse või ei lange alla -20 kraadi.

Ravi

NB! Parim ravi on ennetus!

Põhiliseks riskiteguriks on inventar. Tuleb vältida parasiitide sissetoomist veokastide ja muu inventariga. Ja seda mitte ainult võõra inventari puhul, ka oma inventari hoonest väljaviimisel on oluline jälgida, et see looduslikus keskkonnas ei saastuks.

Nii nagu ka teema alguses mainitud sai, siis efektiivse ravi vähesed võimalused on probleemiks ja seda üle Euroopa. Mitmed varem kasutusel olnud toimeained on tunnistatud ohtlikuks ja EL keelatud, samas uued puuduvad.

Vahest mäletavad kõik veel ka meie ajakirjandust läbinud uudist sellest, et Läti ühe suurema munatootja kanamunadest avastati herbetsiidi (taimekaitse mürk) kasutamisele viitavaid saaste jälgi. Tegu ei ole ainult naabrite juures toimunuga, mitmed läbiviidud uuringud ja küsitlused näitavad, et probleem on olemas kuna efektiivselt toimivaid ravivahendeid napib.

Efektiivsete ravimite puudumine on ainult asja üks külg, probleeme kanalestast vabanemiseks või selle hävitamiseks tekitab ka tema elutsükkel. Kuna tegemist on nö varjatud eluviisiga parasiidiga kes nii liigub, kui toitub valdavalt öösiti, peale valguspäeva lõppemist ning päevasel ajal peitub nii hoones olevatesse, kui puuridel ja inventaril asetsevatesse pragudesse ja liitekohtadesse, siis ei ole päevane tõrje efektiivne. Tapab ju pihustatavate toodete puhul ainult tõrjevahendi toimeainega otsene kokkupuude, hilisem kuivanud pind enam toimet ei avalda. Ehk siis hävitada saame me isegi öösel ainult neid indiviide, kes hetkel oma pesadest ja pragudest väljunud on ja kas liiguvad toituma või sealt tagasi ja osaliselt ka neid kes linnul vahetult toituvad.

Lisaks eelnevale, kui me isegi kasutame tõrjevahendite pihustamiseks öist aega, so aega mil kõige suurem hulk parasiite liikvel on, isegi siis on tegemist ebaefektiivse lähenemisega, sest üks kanalest toitub iga 6-10 päeva möödudes alles uuesti. St , et suur hulk parasiite lihtsalt ei väljugi oma pesadest ega puutu hävitava toimeainega kokku.

Nagu ka juba mainitud sai siis elutsevad parasiidid väikestes pragudes ja vahedes, kuhu niigi on keerukas toimeainet pihustada, lisaks sellele elatakse ka nö kolooniatena üksteise otsas hunnikus. Isegi kui siledal pinnal sellisele nö parasiitide kuhjale vastavat toimeainet pihustada, siis ilma kuhja lõhkumata surmatakse ainult pealmine kiht. Sellised kolooniad aga võivad heades tingimustes ja suure leviku korral olla kuni 1cm paksused.

Ka takistab kanalates leviv tolm toimeainel parasiitideni jõudmast, probleemiks on see muidugi ainult siis, kui toimeainet võib kasutada lindude ruumis viibimisel. Kui tõrjet tehakse kõik sisse, kõik välja süsteemi hoone puhkehetkel, siis tolm probleeme ei tekita, kuna hoone on eelnevalt koristatud.

Kuni viimase ajani kanalesta hävitamiseks linde ei töödeldud, kuna parasiit viibib linnul lühikest aega, st ainult toitumise ajal. Kasutati erinevaid toimeaineid, millega töödeldi lindlaid ja inventari.

Kui täna vaadata Eesti ravimiturgu, siis vähemasti hetkel (27.09.2018) ravimid probleemi lahendamiseks peaaegu puuduvad, rääkimata efektiivselt toimivates.

Üheks kanalesta suhtes toimet omavaks ravimiks on Neostomosan.

Aastakümneid kasutati seda ka väikemajapidamistes, nii lindlate inventari, kui ka kanaliste jalalesta tõrjeks, toimis. Käesolevaks ajaks puudub antud tootel Eestis Ravimiameti käitlemisluba. Toode ei ole Euroopa Liidus keelustatud, naaberriigis Lätis on ravim olemas ja kasutusel. Paljud innukamad linnukasvatajad ka naabrite abi kasutavad ja antud toote Lätist hangivad. Mis vahest selle toote eeliseks on, on see, et ruumide töötlemise ajal võivad linnud sees olla.

Keeluaega kanamunadele mul kahjuks leida ei õnnestunud vaatamata sellele, et osades toote kasutusjuhendites sh ka Euroopa Liitu kuuluvas Prantsusmaa omas oli näidustus kodulindudele sees.

Keeluaeg lihale on 5 päeva

Piimale 3 päeva.

Erinevalt kaaliumpermanganaadi lahusest, mis rahvakeeli kannab nime triperililla ja mida paljud vaatamata hoiatusele, et tegu on välispidiseks kasutuseks mõeldud tootega ning limaskestadele sattumist vältida, omale ja oma loomadele liitrite kaupa sisse joodavad ja seda alates hullulehma tõvest kuniks lastehalvatuse ravini välja, ei ole neostomosani puhul suukaudne manustamine ettenähtud.

Mõjuvad ka deltametriini põhised toimeained ruumide töötlemisel, kuid kahjuks puudub Eestis hetkel toode mis oleks konkreetselt lindudele näidustatud, lammastele ja veistele küll, aga mitte lindudele. Tegemist on laiatoimelist mõju omava vahendiga, mis sobib nii täidele, lestadele, kirpudele jne.

Pakutakse turul veel ka Mistral Layer nimelist toodet

Tegu on pulbrilisel kujul tootega mida siis raputatakse pindadele või mis efektiivsem, kasutades spetsiaalseid puhureid puistatakse ruumi pindadele. Linnud võivad töötlemise ajal ruumis olla. Paraku nii siinkirjutaja, kui ka mitmete teiste toodet kasutanud kasvatajate hinnangul puudub tootel piisav efekt.

Kahjuks on ka siin kõigi ruumide töötluseks mõeldud toimeainete puhul tegu ohuga resistentsuseks. Kuidas resistentsuseks? Väga lihtsalt, kuidas iganes me ka ruume ei töötleks, kas pritsimise teel, tolmutamise teel, muul moel pindadele kandmise teel, ei ole olemas garantiid, et kõik parasiidid nö kindla või piisava ravimidoosi saavad.

Arvestades lestade elutsüklit, aga eriti nende elukeskkonda, pesitsemist pragudes, vahedes…….lihtsalt toimeaine ei pruugi piisavalt igale poole ühtlaselt pääseda.

On otstarbekas probleemide jätkumisel toimeaineid vahetada.

Kuna tegu on ülemaailmse probleemiga ja munatootmisele olulist kahu tekitava probleemiga, siis viimastel aastatel on ka vähemasti Euroopas probleemiga tõsisemalt tegelema hakatud.

2017 aastal tuli Euroopas müügile uus ravim nimetusega Exzolt.

Ravimit hinnatakse paljude allikate põhjal väga tõhusaks ja seda ka vanemate toimeainete suhtes resistentsuse omandanud parasiitide puhul. Tegemist on retseptiravimiga ja seda turustatakse joogiveele lisatava lahusena. Exzolti lisatakse joogivette kahel korral seitsmepäevase vahega. Kui vaja on teist ravikuuri, peab kahe ravikuuri vahele jääma vähemalt 3 kuud.

Toimib see lestadele läbi linnuvere hävitades linnust toituvad parasiidid. Toimib see parasiidi närvisüsteemile mõjutades närvirakkudevahelist signaalivahetust (neurotransmissiooni) parasiitide närvisüsteemis, põhjustades lestade paralüüsi ja surma.

Mis antud ravimi puhul just munatootjaid rõõmustama peaks on see, et Exzoltiga ravitud kanade munade keeluaeg on 0 päeva, mis tähendab, et keeluaega ei ole.

Exzoltiga ravitud kanade liha keeluaeg on 14 päeva.

Antud toodet Eestis kohapeal veel pole, kuid on võimalik läbi Zoovetvaru tellida, orienteeruvaks hinnaks ühe liitri eest küsiti 1500 euri.

Teiseks tooteks, mida ka hetkel veel Eestis pole ja mille käitlemisluba Ravimiametist alles taotletakse on Magnum Veterinaaria AS poolt pakutav deltametriinil põhinev FUMICIDE DM.

Reklaaminfo kohaselt toimib see järgnevalt:

1000g plekkpurgis olev aine pannakse põlema nagu küünal ja sealt tuleva tossuga saab töödelda 1250m3. Hoone peab olema lindudest ja loomadest tühi ning kõik luugid ja aknad kinni.

Reklaaminfole on lisatud klausel, et tegu pole ravimiga, järelikult veterinaari poolt väljastatud retsept soetamisel vajalik pole.

 

Comments are closed.