Lindude kolibakterioos

Sõltuvalt Eschericia coli stereotüübist ja linnurühma east võivad kolibakterioosid põhjustada mitmesuguseid haiguseid. Haigusele on vastuvõtlikumad eelkõige kana-, pardi- ja kalkunitibud., kuid tabanduda võivad ka noored intensiivselt munevad kanad.

Kolibakterioosiga on tegemist kõigis linnukasvatustes. E.coli kuulub kõikide soojavereliste loomade sh ka lindude soole distaalse osa mikrofloora hulka. Soole distaalne osa on E.coli suhtes paikselt immuunne. Kui roojatolmuse õhu, sööda või joogiveega satub organismi suurel hulgal haigustekitajaid ja lindude immuunsus on mingil põhjusel nõrgenenud, tungivad kolibakterid ka soole kraniaalsesse osa, millel paikne immuunsus puudub ning ka vereringesse.

Nakkuse allikaks on:

  • munade fekaalne saastumine
  • saastunud sööt
  • saastunud vesi
  • allapanu

Sõltuvalt patogeensete tüvedest põhjustatud elundite nakkusest eristatakse:

  • koligranuloomi,
  • respiratoorelundite (õhukottide) haigust,
  • tselluliiti,
  • peaturse sündroomi,
  • peritoniiti (kõhukelme põletik),
  • salpingiiti (munajuha põletik)
  • osteomüeliiti-sünoviiti (liigese võidekihi põletik),
  • panoftalmiiti (silmapõletik)
  • omfaliiti (naba põletik)
  • diarröa (kõhulahtisus),

Kulg:

  • Üliäge kulg 1-2 päeva
  • Äge kulg 3-7 päeva
  • Alaäge kulg 6-10 päeva”

Tibude või noorlindude ekstraintestinaalsetest kolibakterioosidest eristatakse järgmisi elundipõhiseid haigusi:

Resipiratoorelundite põletik. Haiguse vallandajaks võivad olla mitmed respiratoorviirused või mükoplasmad. Kuigi enamasti esineb õhukottide tabandus, võib samaaegselt täheldada veel südamelihase- ja maksapõletikku. Haigestumus ja suremus on suurem esimese elunädala jooksul. Lahangul täheldatakse pleuropneumooniat ja veresegust eksudaati õhukottides. Maksas ja südames esinevad degeneratiivsed muutused.

Akuutne sepitseemia. Haigestumist esineb kana- ja kalkunitibudel, kusjuures linnud võivad olla heas toitumuses. Haiguse kulg on kiire. Lõpnud lindude lahangul täheldatakse maksa- ja põrnaturset ning liigveresust. Esineda võib peritoniiti. Kalkunitel on haiguse esinemisel samaaegselt diagnoositud viiruslikku enteriiti.

E.coli tekitatud osteomüeliit. Haigusel on tendents kulgeda alaägedalt ja krooniliselt. Kliinilistest ilmingutest esineb liikumishäireid, lonkamist ja progresseeruvat jäsemete paralüüsi. Lahangul on põletikulised muutused (liigeste ja kõõluste turse) täheldatavad enamasti põlveliigese piirkonnas.

E.coli põhjustatud panoftalmiit ehk tibude silmamuna äge põletik. Tavaliselt tabandub üks silm, mis jääb pimedaks. Enamik linde sureb. Haigust seostatakse akuutse E.coli tekitatud sepitseemiaga.

Koligranuloom ehk Hjarre haigus. Suhteliselt harva, kuid suure suremusega esinev kolibakterioosi vorm, mis iseloomustab maksa, peen- ja umbsoole ning mesenteeriumi granulomatoosse põletikuga. Haigust esineb kana- ja kalkunitibudel.

Ravi

Eduka ravi aluseks on isoleeritud patogeeni ravimitundlikkuse määramine. Toimivad hästi enrofloksatsiin ja marbofloktsatsiin.

Comments are closed.