Linnugripp

Linnugripp ehk lindude klassikaline katk, mille põhjustajaks on viirustüvi A/H5N1, on lindude jaoks eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravimatu haigus, millega kaasneb lindude massiline haigestumine ja suremus.

Haigust iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedeelundite põletik. Haigestumise korral on lindude surevus väga suur, kuni 100%.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Gripiviiruste kandjateks looduses on metslinnud (peamiselt veelinnud), kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.

Nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Lindude gripi esinemise korral võib lahangul leida lihaste liigveresust, lindude veetustumist, pea ja kaela piirkonnanahaalust turset, eritis ninaõõnest ja nokaavast, verevalumeid limaskestadel, konjunktiivi hüpereemiat, limast eksudaati hingetoru valendikus. Äkksurma korral võivad patoloogilis-anatoomilised muutused puududa. Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

Inimese nakatumine lindude grippi on seni valdavalt toimunud ainult otsesel kokkupuutel haigestunud linnuga (nt linnufarmide ja –turgude töötajad, lihatöötlejad). Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik, hingamisteede haigestumise nähud (köha, hingeldus, kurguvalu), silmapõletik.

Selleks, et vältida lindude gripi viirusega nakatumist tuleb haiguskahtlaste ja haigestunud lindudega kokkupuutuval personalil (lindude uurimisel, surmamisel, korjuste kahjutustamisel jne.) rangelt kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest, desinfektsiooniprotseduuridest ning alati kasutada kaitserõivastust (s.h. näomaski ning kaitseprille). Kaebuste tekkimisel tuleb koheselt pöörduda arsti poole.

Lindude gripi (LG) kahtluse korral tuleb koheselt informeerida vastava maakonna veterinaarkeskust, kus haiguskahtlane lind paikneb. (vt. isikute ja institutsioonide kontaktandmed maakondade lõikes). Lindude gripi kahtlusel ja diagnoosimisel tuleb toimida vastavalt lindude gripi tõrje tegevusjuhendile.

Kuidas linnugripiviirus hävib?

Linnugripi viirus säilib kaua elujõulisena just madalal temperatuuril. Lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4°C püsida nakatumisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37°C juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel viirus hävib, näiteks 60°C juures 30 minutiga ning 75°C juures mõne minutiga. Seega muudab liha ja mune ohutuks kuumutamine. Viirus on tundlik ka enamlevinud desinfitseerivate vahendite suhtes nagu kloriidiühendid, formaliin, seebikivi jne.

Kuidas vältida linnugrippi lindudel?

Linnugripi vältimiseks lindudel on Veterinaar- ja Toiduamet andnud rea soovitusi, näiteks:
• pidada oma kodulinde suletud hoonetes, et takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega,
• tuleb kaitsta (katta) kodulindude söötmispaiku,
• mitte lubada lindlasse võõraid,
• farmis töötades kanda kaitseriietust,
• pidada puhtust, paigaldada sisse- ja väljapääsude ette desomatid jne.
Koos teiste EL riikidega on Eesti keelanud ka eluslindude, linnutoodete ja -sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.

 

Allikad:

  • Kanade nakkushaigused, Arvo Viltrop, 2004
  • Ajakiri Lemmik

Comments are closed.