Reks

Lühikarvalised küülikud on aretatud 1919…1924. a. Prantsusmaal. Selle tõu eripäraks on karvkatte omapärane ehitus. Neid võib pidada karusnahaküüliku tuleviku etaloniks, sest neil justkui puuduvad kattekarvad. See annab võimaluse kasutada seda nahka näiteks kotikunaha imitatsioonina. Tegelikult on neil katte- ja aluskarvade suhe sama, mis tavalistel liha-nahaküülikutel, kuid reksküülikutele on iseloomulik kõikide karvakategooriate ühesugune pikkus. Reksküülikute kattekarvad on normaalkarvaliste küülikute kattekarvadega võrreldes peaaegu kaks korda lühemad (1,8…2 cm) ja tunduvalt peenemad kui normaalkarvalistel küülikutel. Aluskarvad on neil samuti lühemad, kuid nende tihedus on samasugune kui normaalkarvalistel küülikutel. See ongi põhjuseks, miks reksküülikute karvkate on madal ja väga tihe.

 

Katte- ja aluskarvade ühesuguse pikkuse tõttu ei esine reksküülikute karusnahal nn. astmelisust. Karusnahk tundub pügatuna, meenutades plüüsi. Nahku kasutatakse naturaalselt, värvimatult. Ristamise teel on võimalik saada ka reksküülikute karvavärvuse erinevaid variatsioone. Varem arvati, et nende lühikarvalisus tingib ka nende vähese elujõu, sest erialakirjanduse andmetel on nende suremus varases eas 2 korda suurem kui normaalkarvalistel küülikutel. Suurem vastuvõtlikkus haigustele ja kõrgenenud tundlikkus on ilmselt pikaajalise sugulusaretuse tagajärg.

 

Reksküülikute kõikide tõugude viljakus on keskmiselt 5…6 poega pesakonnas, nende kehamass on 3,5…4,5 kg, kere pikkus 40…54 cm ja rinnaümbermõõt 30…35 cm. Nad on õrna konstitutsiooniga, mis viitab ülearetusele. Luustik on peen, kere pikenenud, ettepoole ahenev, rind ümar ja kitsas koos väikese rinnalotiga, selg on kitsas, pikk, laudjas kitsas, jalad peenikesed. Liha on maitsev.

 

Euroopa Standardi järgi aktsepteeritavad reksküüliku värvused, mida hinnatakse on:
Chinchilla, castor/kastor, lilac/lilla, japanese/jaapan, hotot, rhön, dutch/hollandi, otter, tan, himalayan/kalifornia markeeringud, REW/valge nii punaste kui ka siniste silmadega, madagaskar, havanna/šokolaad, marten/soobel (sinine ja pruun), fawn/kollakaspruun, orange/punane, gouvenaar, wildgrey/looduslik hall, bluegrey/sinakashall, blue wildcolor/sinine looduslik värvus, tricolor/kolme värviline (valge-must-punane-kollane), dalmatian/dalmaatsia (must, sinine, havanna, kastor, madagaskar, seepia, punane ja ka kirjud).

Punktide jaotavus Euroopa Standardi järgi

Positsioon	Hinnatav positsioon	Maksimaalsed punktid
1.	Tüüp ja kehaehitus	20 punkti
2.	Kehamass	10 punkti
3.	Karvkate	20 punkti
4.	Pea ja kõrvad	15 punkti
5.	Pealiskarv	15 punkti
6.	Aluskarv	15 punkti
7.	Üldmulje	5 punkti
	Kokku	100 punkti

 

Allikad:

• Euroopa Standard
• Küülikukasvatus 2003, H. Tikk, S.Kangur
• Küülikukasvatus, G. Merisalu
• Küülikukasvataja käsiraamat, G. Merisalu
• The British Rabbit Council