Heterakioos

Heterakioos tekitajaks on lindude umbsooltes parasiteeriv, kuni 15 mm pikkune ümaruss Heterakis gallinae , partidel ja hanedel Heterakis dispar, faasanitel ja metslindudel Heterakis isolonche.

Tegemist on kogu maailmas väga levinud parasiidiga ja ohustatud on eelkõige vabapidamisel linnud. Mõningatel hinnangutel võiks eelpoolmainitute populatsioonist lausa 90 % olla antud parasiidiga tabandunud.

Parasiidile on vastuvõtlikud :

  • Kanad
  • Kalkunid
  • Vutid
  • Faasanid
  • Pärlkanad
  • Paabulinnud
  • Pardid
  • Haned
  • Metslinnud jne.

Heterakioos esineb nii tibudel, kui täiskasvanud kanadel, ealist resistentsust ei ole täheldatud. Samuti ei tekita haiguse läbipõdemine olulist immuunsust.

Tegemist on peremeesorganismi kesksete parasiitidega ehk siis….nakkusele ei ole vastuvõtlikud koerad , kassid, lambad, kitsed, hobused, sead ega teised koduloomad.

Nakatumine toimub:

  • Linnud nakatuvad heteraakiste invasioonivõimelisi mune saastunud sööda või joogiveega alla neelates.
  • Süües vihmausse, kes on parasiidi säilitusperemeheks.

Samuti levitavad heterakise mune kärbsed ja mõned teised putukad , samuti metstuvid.

Nakatumist ja levikut soodustavad:

  • Nakkusvabade noorlindude ja nakatunud täiskasvanud lindude koospidamine
  • Lindude laskmine saastunud lindlasse või saastunud väliaedikutesse

Haigete lindude väljaheidetega satuvad heterakiste munad väliskeskkonda. Sõltuvalt temperatuurist, niiskuse tasemest ja hapniku juurdepääsust areneb munast 2-8 nädalaga nakkusvastne.

Esimese ööpäeva jooksul peale nakatumist jõuavad vastsed linnu umbsooltesse, kus saavutavad 23-34 päeval suguküpsuse.

Heterakise elukestus kana umbsooltes on 10-12 kuud.

Heterakise munad on paksu kestaga ja võivad väliskeskkonnas püsida nakkusohtlikena kuni kaks aastat, säilides talvel lume all ja pinnases.

Heteraakised ise on vaheperemeesteks Histomonas meleagidis ele ehk siis histomonoosi levitajateks lindude hulgas.

Nakatumise vältimine:

  • Lindude pidamine võrkpõhjaga puurides
  • Erinevate vanuserühmade eraldi pidamine
  • Lindla ja sisustuse regulaarne puhastamine ja desinfektsioon
  • Sööda ja joogivee saastumise vältimine
  • Allapanu märgumise vältimine
  • Lindude normaalne paigutustihedus
  • Karjamaade , uitväljade välisaedikute rotatsioon

Haiguse tunnused:

  • Täheldatakse isutust
  • Tibude kasv ja areng pidurdub
  • Täiskasvanud kanad kõhnuvad
  • Munatoodang väheneb
  • Väga tugeva nakkuse korral võivad tibud ka lõppeda
  • Väga suurel hulgal võivad põhjustada umbsoolte põletikku ja haavandeid

Ümaruss heterakise bioloogiline kontroll (st looduslike vaenlaste kaudu) ei ole seni teostatav samuti pole võimalik ka vaktsineerimisega haiguse ärahoidmine.

Raviks kasutatakse ivermektiini, flubendasooli, febendasooli, mebendasooli , levamisooli jne põhiseid ravimeid.

Kodulindudel kasutamiseks on need toimeained tavaliselt saadaval söödale või joogiveele lisatavatena, harvemini süstimiseks või tablettidena. Samas viimaseid variante on võimalik kasutada just hobilinnukasvatuses, kus lindude arv piirdub mõnikord ainult 10 isendiga. Nii süstimise, kui tablettide manustamise eeliseks on see, et konkreetsele isendile vajalikud doosid saab nö kindlapeale manustatud ja seda nõutavas koguses. Joogivee puhul ja sööda puhul sõltub paraku kõik suuresti ka juhusest ja konkreetsete isendite staatusest karjas, viimane ei pruugi õige koguse ravimi tarbimist iga linnu puhul võimalikuks teha.

Profülaktilist ravi ei ole soovitatav teostada seoses resistentsuse tekke ohuga! Samas on siinkirjutaja seisukohal, et talumajapidamistes ja hobilinnukasvatustes, kus linnud on enamuse ajast väljas olevatel uitväljadel, söövad praktiliselt igapäevaselt vihmausse , tigusid, nälkjaid (põhilisi erinevate parasiitide kandjaid) on korra aastas , st enne laudaperioodi puhastav kuur igati asjakohane ja ilmselgelt pole tegu profülaktilise raviga. Otsides või viivitades raviga kuniks miskit ka väljaheidetes leitakse, ollakse juba hiljaks jäädud. Lisaks vihmaussidele jne on valdava enamuse hobikasvatajate väliaedikud ja lindude jalutusalad aastaid, kui mitte aastakümneid ühed ja samad, nende pindade efektiivne desinfektsioon. pole ka parima tahtmise korral võimalik ja eeldada võib ja kogemused kinnitavad, et valdavalt on need kõik pinnad reostunud.

Allikad:

  • https://en.wikipedia.org/wiki/Heterakis_gallinarum
  • https://www.123rf.com/photo_32040369_cute-little-chicken-and-earthworm-isolated-on-white-background.html
  • https://www.thehappychickencoop.com/poultry-waterer/
  • https://airfreshener.club/quotes/cecal-chickens-worms.html
  • Linnukasvataja käsiraamat, A. Kruus, Tallinn 1964
  • Lindude tervishoid ja haigused, Tartu 2006
  • Veterinaarparasitoloogia 5, Toivo Järvis, 2011
  • Comments are closed.