Pugu ja/või lihasmao ummistus

Tegemist on väga laialt levinud probleemiga just vabapidamiskanade puhul, intensiivses kanakasvatuses antud probleemi valdavalt ei esine.

Pugu ja/või lihasmao ummistus on soole täitumine materjaliga, mis ei peaks seal olema – vabapidamiskanade puhul on selleks reeglina pikk hein või nöör või mõni muu materjal.

Pugu ummistust esineb tihedamini broilerite puhul, kes kugistavad toitu piisavalt joomata. See põhjustab ummistunud ja ripneva pugu, mis võib lõpuks sellisel määral üle paistetada, et päädib linnu lämbumisega.

Samas võib see ilmneda ka vabapidamisplatsidel munakanade puhul, kui pole piisaval hulgal söötmis- või jootmis nõusid, mistõttu kanad on väljumisluukide avanemisel näljased.

Pugu ja/või lihasmao ummistuse põhjused

Peamiseks pugu või lihasmao ummistuse põhjuseks on pika heina söömine, kuid võimalikeks põhjustajateks on ka võõrkehad nagu heinapallinöör, plastikribad, köiejupid või isegi saepurulaastud ja allapanupõhk.

Kanade pugud ummistuvad pikkadest kuiva heina kõrtest ja söödast, mis moodustab pugus ümmarguse korgi. Kui kanad söövad ise muru, nokivad nad selle väikesteks tükkideks, kuid ette antud niidetud rohuliblesid süüakse tervena ning pikad libled tikuvad pugus oleva teramaterjali vahele takerduma või lihasmao avause ette jääma, põhjustades pugu ummistust.

Olulist rolli mängivad ka hooajad, kuna kevadel on rohi pikem ja seetõttu on lihasmao ummistuste esinemissagedus kõrgem just kevaditi. Kõrgeima riskiga gruppi kuuluvad munema hakkavad ja suuremas koguses toitaineid vajavad noored linnud, kellel on vaba ligipääs lopsakale kevadmurule.

Ummistust esineb tihti kanakasvatajate puhul, kes peavad kanu seni puutumata vabapidamisplatsil või platsil, kus leidub ehitusmaterjalide jääke.

Kuidas pugu ummistumist diagnoosida?

Pugu ummistust on võimalik diagnoosida ebanormaalselt suure või rippuva, puudutamisel kõvana tunduva pugu järgi. Kohati võib see olla tekkinud lihtsalt ülesöömisest, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, kas probleem jääb kestma. Probleemide varaseks tuvastamiseks peaksid linnupidajad enda linde regulaarsemalt kontrollima.

Lihasmao ummistust on aga praktiliselt võimatu enne surmajärgset lahkamist diagnoosida. Lihasmao ummistusega elus lind oleks märgatavalt loium ja õnnetum ning tihtilugu vedelikupeetuses ja kurnatud.

Selle põhjuseks on olukord, kus murukork sulgeb vee ja oluliste toitainete läbipääsu soolestikus. Varasemalt normaalkaalus linnud muutuvad letargiliseks ja kaotavad kaalu – seetõttu peaksid linnupidajad enda linde võimalike ebatervete muudatuste varaseks tuvastamiseks regulaarselt kaaluma. Tootlus langeb ja suremus tõuseb – seetõttu võivad osalejad ajada probleemi kergesti segamini teiste haiguste või hoopis ussiprobleemiga. Lahkamisel on ummistunud lihasmagu ja soolestiku ülaosa aga kergelt tuvastatavad ning linnukasvataja peaks rakendama abimeetmeid edasiste juhtumite vältimiseks.

Ummistuste põhjustajaks võib olla ka lihtsalt halb pugu ja lihasmao vaheline funktsionaalne seos. Ummistuse põhjuseks võib olla ka tüsistus, mis on tekkinud siseparasiitide, Marek’i haiguse ehk kanade herpesviiruse või vitamiinipuudusest põhjustatud kahjustuste tagajärjel. Seetõttu on oluline, et linnud saaksid regulaarselt ussitõrjet, sööt sisaldaks piisaval määral vitamiine ja linnud oleksid herpesviiruse vastu vaktsineeritud.

Ärahoidmine ja ennetamine

Nagu me teame, siis lindudel hambaid sööda purustamiseks ei ole ja sööt neelatakse alla tervete tükkidena. Söödahoidla funktsiooni täidab lindudel pugu (kanad), kust sööt liigub mööda soolestiku edasi näärmemakku, kus lisatakse ensüümid ja sealt edasi lihasmakku, mis linnul täidab sama ülesannet nagu inimestel hambad. Ehk siis lihasmaos toimub sööda purustamine.

Efektiivse sööda purustamise eelduseks lihasmaos on seal paiknevate kivikeste hulk, suurus ja struktuur.

Intensiivtootmises kasvavad ja ainult täisjõusöötasid tarbivad linnud ei vaja erinevalt vabapidamislindudest söötade purustamiseks lihasmaos paiknevaid kivikesi. Täisjõusöödad on juba eelnevalt purustatud jahu sarnaseks massiks ja eraldi purustamist ei vaja.

Lindude lihasmao eesmärgiks on toidu peenestamine jämedateralises segus, kuid tihtilugu pole lindudel ligipääsu piisavas koguses teramaterjalile.

Eeldatakse, et vabapidamisel olevad kanad nokivad ise ringi liikudes kive lihasmakku, kuid reaalsuses peab kontrollima, kas kasutatava ala pinnases esineb piisavalt õige struktuuri ja suurusega kivikesi.

Samuti ei tohiks vabapidajad kasutada ainult teokarpidest või lubjakivist teramaterjali, kuna selle eesmärgiks on valdavalt munakoore kvaliteedi parandamine – selle asemel peaksid nad kasutama graniidil või ränikivil põhinevat teramaterjali, mida pole nii kerge lagundada.

Ehk siis, kui tegu ei ole pinnasega, kus looduslikult leiduks piisavalt kivikesi on mõistlik tekitada söödaalad või etteandmise meetodil tagada lindudele pidev teralise materjali kättesaadavus

Vältida lindudele heina etteandmist niidetud kujul, kuna lindude seedesüsteem ei sobi pikkade rohuliblede seedimiseks – pikakõrrelise niiske niite puhul tuleks see eemaldada.

Ummistuse ohu vähendamiseks peaksid laskma kanadel ise rohtu nokkida eeldusel, et nokitakse mõõduka pikkusega tükikesi. Veel parem oleks kanu karjatada eelnevalt niidetud pinnasel , kus on noor puitumata rohi.

Ravimine?

Parim ravi on ennetamine ja lindude pidamisel neile sobiva keskkonna loomine.

Lihasmao ummistus pole ravitav – leebemaid juhte võib leevendada, andes kanale piisavalt teramaterjali (kivikesi) ja hoides muru lühikesena. Tõsisemalt mõjutatud linnud aga surevad. Reeglina mõjutab probleem ainult väikest osa linnukarjast, kuid isegi see mõjutab kahtlemata tootlust ja kasumlikkust.

Pugu ummistus on varajase diagnoosi korral mõningal juhul võimalik ravida. Linnu võib riputada tagurpidi ja püüda pugu sisu õrnalt läbi söögitoru välja masseerida. See võib olla eriti tõhus happelisi pugu korral, kus pugu sisu on suhteliselt vedel, kuid happeline. Samas on selle meetodi puhul risk linnu lämbumiseks või pugu sisu sissehingamisest tekkinud kopsupõletiku kujunemiseks.

Teiseks võimaluseks on pugu kirurgiline avamine ja sisu eemaldamine, mis pole aga masstootmises kõige praktilisem, samuti ei pruugi haav paraneda ning võib tekkida vajadus linnu välja praakimiseks

Isegi kui kanasid õnnestub päästa, ei suuda nad tulevikus sööta enam täies mahus rakendada, mis viib kõigest hoolimata tootluse alla. Seetõttu on mõistlikum ja ka rahalises mõttes kokkuhoidlikum kasutada erinevaid meetmeid pugu ja lihasmao ummistuste vältimiseks.

Comments are closed.