Lemmiklooma õpetamine
Noort küülikut soovitatakse esimesed kuud hoida rohkem puuris, et ta õpiks ära, et seal on tema söömise ja magamise koht ning tualettruum. Vetsukausis “potil” käimise saab kääbusküülikutele noores eas hõlpsasti selgeks õpetada. Tavaliselt valib küülik ühe nurga puuris, kus ta hakkab “potil” käima. Sinna nurka ongi hea panna vetsukauss, kuhu lõhnaks natuke tema pissist allapanumaterjali. Vetsukaussi puhastades pole hea seda täiesti puhtaks teha – lõhn peab külge jääma. Kui loomake pissib mujale, tuleks sealt võimalikult ruttu märg allapanu ära koristada (kasvõi tõsta vetsukaussi ümber), et tal vastav lõhn ikkagi ainult ühes kohas oleks.
WC kastis on hea kasutada saepurugraanuleid või saepuru, mis ei ole mürgised, kui küülik neid sööb. Ära kunagi kasuta savi baasil klombistuvaid kassiliivasid! Küülikud võivad seda sisse süües surra sooleummistuse tõttu!
Küülikud võivad vetsukausis pissil käimise ära õppida juba teisel elukuul. Enamus pabulaid teevad küülikud samuti vetsukaussi, kuigi neid satub ka mujale laiali. Iseasi on märgistamine. Küülik märgistab territooriumi nii pabulate kui pissiga. Võib juhtuda, et muidu väga tubli ja puhtust pidav küülik teeb mõne teise looma lähedust haistes kõik kohad oma “märke” täis.
Küülikul on väike pea ja väike aju, ometi on nad võimelised midagi õppima. Näiteks see, kust ja kuidas saab ettepandud võrest läbi (üle, alt, mööda) tungida, jääb neile hästi meelde ja pärast esimest õnnestunud katset kordavad nad seda samast kohast ja sama moodi.
Allikas:
- Minu kogemused kääbusküülikutega, Merike Koov
- VeterinaryPartner.com