Esimene tõulindude näitus Nurmenuku talus 2017

Aleksander Lember
Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse esimees
20.09.2017

Eestis on palju linnukasvatajatest entusiaste, kelle hobiks on tegeleda tõulinnukasvatusega. Eks kõige rohkem on muidugi neid inimesi, kes kanu eelistavad pidada, kuigi, ka teiste erinevate kodulinnuliikide pidajaid on iga aastaga juurde tulnud. Hobilinnukasvatajad suhtlevad omavahel Facebookis ja erinevates foorumites, paljud on linnukasvatajate seltsi liikmed. Tihti on jäänud kõlama mõte hakata korraldama ka Eestis, nii nagu mitmetes Lääne-Euroopa riikides ja ka USAs, tõulindude näitusi. Muidugi, maailmas on tõulinnunäitusi korraldatud juba kaua. Esimene näitus toimus juba 1845. aastal Londonis ja juba järgmisel aastal tõi oma kotšinid näitusele (Royal Dublin Show) ka kuninganna Victoria. USAs toimus esimene näitus samuti ammu, 1849. a Bostonis, nii et ka seal on see traditsioon juba pikaaegne.

Oleme ELSi linnukasvatajatega seda mõtet juba mitu aastat heietanud, aga lõpuks sai see ka teoks. Kevadine tõulindude näitus, mida plaanisime, jäi linnugripi ohust tulenevate piirangute tõttu ära, aga nüüd, septembris, oligi viimane aeg seda teha. Oma abi pakkus Pärnumaal Nurmenuku talu pidav Vikotria Kaasik, kes juba mitu aastat oma talus lindude ja küülikute laata on korraldanud ning on väga suur linnukasvatuse entusiast. Et üritus on olnud populaarne, siis otsustasimegi just Nurmenuku talu maadel 17. septembril korraldada oma esimese näituse. Algselt oli plaan teha ainult ühe kanatõu näitus, välja käidi mõte, et selleks tõuks võiks olla marans, kes on linnukasvatajate seas populaarseks tõuks ja seda just seetõttu, et maransite munad on hästi tugevalt pigmenteerunud, šokolaadivärvi ja on ka tarbijate hulgas eriti hinnatud. Aga et huvilisi oli rohkem, otsustasime näitusele lubada kõik, kes selleks soovi avaldasid.

Näitusele registreerus 6 kanakasvatajat oma 20 linnuga. Et loodusele vastu ei saa, siis välja toodi lõpuks ainult 15 lindu, sest mõned kanad hakkasid sulgima – mida kanad sügiseti ikka teevad – ja polnud n.ö näitusevormis. Aga sellest polnud lugu, kohale toodud linde oli 9 erinevast tõust ja kohtunikel oli tükk tegemist, et nad kõik ära hinnata. Ja ilm oli meie poolt, erinevalt eelmistele suure sajuga päevadele oli pühapäevane ilm suurepärane ja päikesepaisteline. Näituselinud olid uhked ja atraktiivsed, esindatud olid järgmised tõud: bantamid – kulne ja hõbedane fööniks, belgia bantam (Barbu d’Anvers, hääldama peaks barbuuonvaar, värvus millefleur, mida tuleb tõlkida kui tuhat lille), isabella braama, paduaan (värvus oli chamois, millele eestikeelset vastet polegi veel välja mõeldud); suured tõud – õlevärviline kotšin, sasseks, australorp, kuldne uaiendot ja indoneesia must kana (Ayam Cemani). Viimane on üsna eksootiline tõug, keda nii Euroopas kui ka USAs alles 1990tel kasvatama hakati ja Eestisse mõne aasta eest toodi. Kaks kukke tõi näitusele Maarja Raab ja huvilistel oli palju uudistamist, sest need linnud nägid üsna teistmoodi välja – üleni mustad, ka nende lindude luud ja liha on mustad. Kõrvalpõikena võib mainida, et USAs küsitakse parimatest lindudest isegi kuni 2500 dollarit. Ekspertideks olid Janek Prits, kes on kogenud tõulinnukasvataja ja siinkirjutaja. Linde hinnati kehtivate briti standardite alusel (esimene tõulindude standard anti välja samuti Suurbritannias, 1865. a) ja kõige rohkem hindepunkte, 97, said belgia bantami kana, hõbedane fööniksi kana, paduaani kana ja ainuke tugevama soo esindaja – kuldne uaiendoti kukk. Parimate hulgast valiti välja näituse võitja (Best in Show) ja selle tiitliga pärjati paduaani kana, kelle tõi näitusele Anneli Naadel. Kõik linnupidajad, kes oma linde näitusel esitlesid, said mälestuseks diplomid, rosetid ning ka hindamislehed, kus punktid hinnatud kriteeriumite kaupa kõik ilusasti kirjas.

Elevust tekitas kindlasti publiku lemmiku valimine. Et lemmikut välja selgitada, siis said näituse külastajad 1 euro eest lunastada hääletussedeli, millele sai kirjutada oma lemmiku (näitusepuurid olid varustatud vastavate infosiltidega). Lemmikuks osutusid Kaja Randveri õlevärvilised kotšinid, kes nägid muidugi väga imposantsed välja ja arvatavasti seetõttu ka publikule meeldisid. Ilusate lindude näitusele toomise eest sai perenaine auhinnaks selle rahasumma, mis hääletussedelite müügist laekus. Näituse peaauhind 1000 kg söödanisu, mille pani välja Janek Prits, läks aga õnneliku juhuse (loosi) tulemusel Aulika Algole Pärnumaalt, kes tõi näitusele oma australorbi kana.

Öeldakse, et esimene vasikas läheb aiataha, seda tunnet ei tekkinud. Näitusest osavõtjad jäid üritusega rahule ja ka publikul oli, mida uudistada. Järgmise näituse plaanime korraldada kevadel (kui muidugi linnugripp jälle kollitama ei tule) Luige laadal. Tänan siinkohal kõiki linnukasvatajaid ja sponsoreid, kes ürituse kordaminekuks oma panuse andsid. Eesti Linnukasvatajate Seltsi nimel kuuluvad minu erilised tänusõnad Viktoria Kaasikule, kelle õlul lasus näituse korraldamise põhiraskus, aga kes kõigega suurepäraselt toime tuli! Kohtumiseni järgmistel näitustel. Loodan, et panime kõik koos aluse linnukasvatajaid ühendavale traditsioonile, millel on tubli mõju ka meie tõulinnukasvatusele tervikuna.

Comments are closed.