Nõuandeid

Laske küülik puurist välja ringi jooksma, kui olete ise kodus, siis on küülik teie järelevalve all ja ta ei saa pahandusi korda saata.

Väikestel lastel võib lasta küülikuga mängida vaid vanema järelevalve all, kuna lapsed võivad väga lihtsalt pisikesele loomale haiget teha, kas looma haarates või teda tugevasti kallistades. Samas võib loomake enesekaitseks last hammustada.

Küüliku jalutusalal tuleks peita elektrijuhtmed, tõsta kõrgemale mürgised toalilled, eemal hoida jahihimuline koer. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et toas ringi kepsutav küülik ei satuks kellegi jala alla ega jääks ukse vahele.

Tänu küülikute erakordsele hüppevõimele saavad nad toas olevaid esemeid ja mööblit kasutada trepiastmetena, mida mööda on võimalik järjest kõrgemale tõusta ja seejärel näiteks läbi lahtise akna seiklema minna. Sellepärast ei soovitaks ka hoida looma lahtiselt rõdul. Väljaspool puuri peaks küülik olema järelevalve all.

Küülikut ei tohi pidada akvaariumis ega muus kinnises anumas – ta vajab pidevat õhuvahetust.  Küülikud ei talu otsest päikest ega liigset kuumust. Kui looma peetakse suvel väljas puuris või aedikus, peab olema küülikul võimalus piisavalt juua ning vari päikse ja vihma eest. Palavatel suvepäevadel (üle +25 C) reisima minnes ei tohiks küülikut jätta mitmeks päevaks üksi koju ega võtta teda kaasa autoreisile (ülekuumenemise oht!). Pigem naudivad küülikud jahedamat ilma. Välistingimustes harjunud täiskasvanud kääbusküülik elab ilusasti ka kuni –25 C juures.

Küüliku luustik on õrn. Väga väikestele lastele võib looma kätte anda vaid vanemate juuresolekul. Ohtlik on looma kukkumine pea peale või liiga tugev haare. Kukkumise vältimiseks on kõige parem küülikuga põrandal mängida.

Küülikut ei tõsteta kõrvadest – see on loomale valus. Küülikut võib tõsta turjast, teise käega samal ajal keha altpoolt toetades. Turjast tõstes ei tohi lasta loomal rabeleda, sest see võib lõppeda selgroovigastusega. Kõige parem viis on muidugi oma lemmik võtta kindla haardega sülle, ühe käega teda altpoolt toetades.

Küülik sööb ligi 40 korda päevas. See tähendab, et pidevalt peaks olema ees kuiv hein ja joogivesi. Kõiki teisi söötasid antakse lisaks: suvel värsket heina, muul ajal kapsast, porgandit, õuna jm, kindlasti peaks küülik saama ka kvaliteetset spetsiaalselt küülikutele mõeldud segasööta, kus on sees vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

Soovitatav oleks küülik lasta vaktsineerida müksomatoosi vastu varakevadel, kindlasti enne sääskede ilmumist. Müksomatoos on väga nakkav viirushaigus, mis levib verd imevate putukate kaudu ja lõpeb looma surmaga.

Järsud söödamuutused pole küülikule head – esimest kevadist värsket heina tuleks alustuseks anda väike peotäis kuiva heina kõrvale, hiljem koguseid suurendades. Suur kogus värsket heina võib tekitada gaase, mis võivad looma elu lõpetada. Samal põhjusel pole soovitatav anda ka suurtes kogustes kastest või vihmast märga heina. Iga uue söödaga tuleb looma harjutada tasapisi.

Enne, kui plaanid oma küülikut paaritada, mõtle hoolega läbi, kas Sul on ikka piisavalt aega ja tahtmist küülikupesakonnaga tegelemiseks, ja mida Sa poegadega hiljem teed.
Õpi tundma looma vajadusi ja arvesta nendega. Ka loomal tekivad tiinuse, poegimise ja imetamisega seoses erivajadused.

Arvesta sellega, et imetav ema sööb palju ja peab saama mitmekesist kvaliteetset sööta. Arvesta sellega, et ka mustust tekib palju ning puuri koristamisele kulub samuti rohkem aega.

 

Allikas:

  • Ajakiri Lemmik 4/2006
  • Minu kogemused kääbusküülikutega, Merike Koov

Comments are closed.