Kuke kannused ja nende lühendamine või eemaldamise moodused

VARBAD

Varbaid on põllumajanduslindudel tavaliselt neli, neist suunduvad kolm ette ja üks (esimene tahapoole). Kanade hulgas on ka tõuge , kellel leidub 5 varvast. Viievarbalistel kanadel suunduvad esimene ja viies varvas tahapoole. Neil tõugudel tõuseb lisavarvas sisemise varba juure kohalt ja on suunatud ülespoole, puutumata kunagi maad. Siidikanal on viies varvas sageli sisemise varbaga samal tasandil. Varbaid loetakse seest väljapoole.

NAHASOOMUSED

Jalgade sarvkate koosneb soomustest, mis katavad linnu jooksmeid ja varbaid. Soomused on suuremad jooksmete ees- ja varvaste ülemistel külgedel, väiksemad jala tallal ja paindekohtadel. Sulgedega kaetud jooksmetel võivad soomused puududa. Varvaste otsi katavad paksenenud sarvkattest küünised, mis on linnule abiks maapinnal toidu otsimisel ja liikumisel. Tervel, tugeval ja liikuval linnul on need lühemad (rohkem kulunud) kui haiglasel ja väheliikuval linnul.

KANNUSED

Kukkedel ja isaskalkunitel on jooksmete tagakülgedel teravad sarvestunud moodustised- kannused. Viimaste järgi on võimalik määrata isaslinnu vanust.

Nagu nokal ja küünistel, nii on ka kannusel kaks osa: alumine luuline struktuur ja seda kattev tugevalt keratiniseerunud epidermis.

 Sõltuvalt tõust, aga keskmiselt kasvavad kannused kukkedel ja kalkunitel umbes 1-2cm aastas.

Miks võib osutuda vajalikuks kannuste eemaldamine või lühendamine ?

Erinevalt suurfarmidest kasutatakse ekstensiivses tõulinnukasvatuses väärtuslikku aretusmaterjali pikemate perioodide jooksul. Kui kukkede keskmiseks elueaks normaalsetes tingimustes võib lugeda 5-7 aastat, siis pole üllatuslik, et 5 aastane kukk on tubli paaritaja ja soo jätkaja. Arvestades asjaolu, et kannused kasvavad kogu linnu eluea, siis võib esineda mitmeid komplikatsioone, mis tingivad vajaduse kannuseid, kas lühendada või üldse eemalda.

Põhjused, mis tingivad vajaduse kannuste korrigeerimiseks :

  • Kannuste pikkus takistab linnul normaalset liikumist, kuna kannused jala teatud asendis käivad kokku. Tihti on tagajärjeks ka kannuste kokkukäimisest tingitud sarvkesta murdumised, mille tagajärjel võib tekkida murd valesse kohta. Tagajärjeks verejooks ja bakteriaalse infektsiooni oht.
  • Ebaloomulikult arenenud kannused. Kannuste asetus ja kasvusuund on vale ja tihti võivad pikad kannused valesti asetsedes kasvada ka linnu sääreluusse.
  • Kasutades aretuses mitut kukke korraga, kasutavad linnud võimuvõitluses ja positsioonide väljaselgitamisel kannuseid. Pikad ja teravad kannused vigastavad liigikaaslasi.
  • Paaritusakti teostamisel vigastavad pikad ja teravad kannused kanu, põhjustades viimastele tihti lahtiseid haavu.
  • Tihti võib ka äärmiselt vajalik aretuskukk osutuda inimese vastu kurjaks. Head aretuskukke ei pane ükski teadlik ja kogenud linnukasvataja potti, seda enam, kui võrdväärset uut kas polegi või on väga ajamahukas ja keerukas hankida. Lühemad kannused vähem vigastusohtu linnukasvatajale endale või tema pereliikmetele.

Milliseid mooduseid kasutada kannuste kärpimiseks või eemaldamiseks.

Kui kukk on alles tibu, võib kannuse eemaldada. Veterinaar kasutab kannuse rakkude kasvu pidurdamiseks elektrokauteriseerimist. Analoogset eemaldamist saab ka hilisemalt teha, kuid selle teostamise eelduseks on anestesioloogilise vahendi kasutamine ja linnule tundetuse tekitamine, kuna kannuse tuum on sääreluu osa ja selle eemaldamiseks kasutatakse luusaage, siis toiming on linnule valulik. Samuti on ebaõige teostamise korral oht suuremaks verejooksuks ja põletiku tekkeks.

Toimingute läbiviimise esmaseks aluseks on linnu korralik fikseerimine, et ei teiks vigastusi linnule endale ega ka toimingu läbiviijale. 

Kannuste eemaldamise kõige levinumaks mooduseks on  sarvkesta lühendamine lõikamise teel. Kasutatakse vastava suurusega lõikureid, küünetange jne. Toiming on linnule täiesti valutu, kuna lõigatakse ainult sarvestunud kesta. Selle meetodiga saab kannust lühendada umbes veerandi võrra, tuleb jälgida, et ei lõikaks kesta sisuks olevasse luust osasse.

Teiseks võimaluseks on sarvkesta lühendamine saagimise teel. Nõuded ja efekt toimingust on samad lõikamisele. Oluline on kannus korralikult fikseerida, et sae liikumine seda ümber tuuma keerutama ei hakkaks.

Kolmandaks mooduseks on sarvkesta eemaldamine. Selleks tuleb näpitstangidega võtta kannusest umbes 5mm kauguselt sääreluust kinni ja seda kergelt nõkutades hakata edasi tagasi liigutama. Oluline on , et liigutatakse ainult edasi tagasi, ilma kannust ennast murdmata. Kuna kannuse sees on luuline osa, siis tuleb kasutada mõõdukat survet. Mõningase liigutamise järel tuleb sarvkest säärenaha juurest kinnitusest lahti ja kogu sarvestunud osa linnu kannuse küljest ära. Verejooksu esineb minimaalselt ja seda on võimalik joodi või muud vahendit kasutades peatada. Peale verejooksu peatamist on mõistlik kasutada PEDERIPRA SPRAYD(sobib ka kirurgilistele haavadele). Antud toimingu läbiviimise eelduseks on korralik desinfektsioon. Linnu jalad on mõistlik eelnevalt pesta ja kasutades desinfektsiooni vahendeid, puhastada.

Comments are closed.